MÕNISTE VALLA ARENGUKAVA 2005-2012 JA TEGEVUSKAVA 2005-2008

 
Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 30.detsembri 2004 määrusega nr 13
Muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20
Muudetud Mõniste Vallavolikogu 29. novembri 2007 määrusega nr 1-1.5/11
Muudetud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008. a määrusega nr 1-1.5/12
 

SISSEJUHATUS

  
1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, ASEND JA RAHVASTIK
1.1 Ajalooline kujunemine
1.2 Asend
1.3 Rahvastik

 
2. MÕNISTE VALLA OLUKORRA ANALÜÜS
2.1 Juhtimine ja regionaalhaldus
2.1.1 Juhtimine
2.1.2 Koostöö ja välissuhted
2.1.3 Külaliikumine
2.1.4 Maareform ja maakasutus
2.1.5 Eelarve
2.1.6 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.2 Majandus ja tehniline infrastruktuur
2.2.1 Ettevõtlus
2.2.2 Ehitustegevus
2.2.3 Soojamajandus
2.2.4 Telefoniside, internet, postiteenused
2.2.5 Ühistransport
2.2.6 Teed ja sillad
2.2.7 Elektrienergia
2.2.8 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.3 Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse
2.3.1 Looduskeskkond
2.3.2 Metsandus
2.3.3 Vee- ja jäätmemajandus
2.3.4 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.4 Haridus ja noorsootöö
2.4.1 Alusharidus
2.4.2 Alus- ja põhiharidus
2.4.3 Huviharidus
2.4.4 Noorsootöö
2.4.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.5 Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
2.5.1 Sotsiaalhoolekanne
2.5.2 Tööhõive
2.5.3 Tervishoid
2.5.4 Turvalisus
2.5.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.6 Kultuur, sport ja vaba aeg
2.6.1 Kultuur
2.6.2 Sport
2.6.3 Muud kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalused
2.6.4 Mittetulunduslikud organisatsioonid Mõniste vallas
2.6.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
2.7 Mõniste valla SWOT analüüs

 
3. MÕNISTE VALLA ARENGUSUUNDUMUSED JA VALMISOLEK MUUTUSTEKS
3.1 Mõniste valla arengusuundumused
3.2 Eluvaldkondade valmisolek muutusteks ning valla konkurentsi- ja koostöövõime

 
4. VISIOON “MÕNISTE VALD 2012”

 
5. ARENGUMUDEL
5.1 Ettevõtlus
5.2 Loodus- ja kultuuriturism ning puhkemajandus
5.3 Haridus
5.4 Juhtimine ja koostöö
5.5 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse
5.6 Kultuurivaldkond
5.7 Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
5.8 Infrastruktuur ja tugiteenused

 
6. MÕNISTE VALLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2008-2010

 
LISAD
Lisa 1. Arengukava koostamisest osavõtnute nimekiri
Lisa 2. Arengukavas esitatavate jooniste, kaartide ja tabelite loetelu

 

 

SISSEJUHATUS
 
 
Mõniste valla sihiks on tagada oma valla kogukonnale, ettevõtetele, organisatsioonidele ja külalistele meeldiv ja turvaline elukeskkond. Käesolev Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 on üheks aluseks valla arengu kavandamisel selle sihi saavutamiseks. 
 
Käesoleva arengukava koostamise initsiaatoriteks olid Mõniste Vallavolikogu ja Vallavalitsus ning selle koostamisega alustati 2004. aasta kevadel. Töö paremaks korraldamiseks moodustati 6 valdkondlikku teemarühma:

  

- Juhtimine ja regionaalhaldus – esimees Tõnu Lindeberg
- Majandus ja tehniline infrastruktuur – esimees Kaino Zilmer
- Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse – esimees Antonina Pettai
- Haridus ja noorsootöö – esimees Andi Tamm
- Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus – esimees Sirje Zilmer
- Kultuur, sport ja vaba aeg – esimees Marge Käärmann

 

Peamisteks töövormideks olid teemarühmade töökoosolekud ja ühiskoosolekud ning avalikud arutelud, millest olid oodatud osa võtma kõik valla arengust huvitatud. Arengukava koostamisel oli abiks Konsultatsiooni ja Koolituskeskuse Geomedia projektijuht Kristjan Sahtel. 
  
Käesolev arengukava on jagatud kuueks suuremaks osaks. Esimene osa annab ülevaate valla ajaloolisest kujunemisest, asendist ja demograafilisest olukorrast. Arengukava teises osas keskendutakse valla olukorra analüüsile läbi erinevate eluvaldkondade, tuues välja peamised olukorda kajastavad faktandmed ning eluvaldkondade tugevad ja nõrgad küljed, probleemid ning arenguvajadused. Peatüki võtab kokku valla üldine SWOT-analüüs. Kolmas osa toob välja valla viimaste aastate arengusuundumused, näitab ära valla valmisoleku ja vajaduse muutusteks. Neljandas ja viiendas osas on sõnastatud valla arenguvisioon, püstitatud strateegilised eesmärgid ning määratletud võtmevaldkonnad ja eelisarendatavad tegevussuunad arenguvisiooni saavutamiseks. Arengukava viimane, kuues osa, sisaldab Mõniste valla tegevuskava aastateks 2005-2008. Tegevuskavas on välja toodud juba konkreetsed tegevusvajadused, mis on seotud eelpool püstitatud arenguvisiooni ja strateegiliste eesmärkidega.

   

  

1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, ASEND JA RAHVASTIK
  
1.1 Ajalooline kujunemine
  
Praeguse vallakeskuse Mõniste nime kohtab esmakordselt Mendisena aastal 1386, mil Mõniste kuulus külana von Uexküllide perekonnale, olles tol ajal Ugandi maakonna Urvaste kihelkonna osa. 1542. aastast on teateid, et valla praegusel territooriumil asusid juba Mõniste ja Saru mõisad. 1694. aasta haldusjaotuse muutusega moodustati Hargla kihelkond ning sellega liideti ka Mõniste ja Saru külad. Järgmise suurema haldusreformi käigus 1819.a. Liivimaa taluseaduse alusel moodustati talurahvakogukondadena mõisate kaupa vallad. 
  
1922. aasta andmetel asus praeguse Mõniste valla territooriumil kolm omaette valda – Mõniste vald pindalaga 94,2 km2 ja 1585 elanikuga, Saru vald pindalaga 65,8 km2 ja 894 elanikuga ning Vastse-Roosa vald pindalaga 28,1 km2 405 elanikuga. 1939. aastal vallad reorganiseeriti – Vastse-Roosa ja Saru vald jaotati Krabi ja Vana-Roosa valla vahel. Mõniste vald jätkas iseseisvana. 1945. aastal moodustati valla praegusel territooriumil kolm külanõukogu - Mõniste, Vastse-Roosa ja Saru ning 1954. aastal liideti need üheks Mõniste külanõukoguks. 1978 aastani asus keskus Kuutsil, siis toodi see üle Mõnistesse. 
  
1991. aasta 19. detsembril kinnitati Mõniste valla omavalitsuslik staatus ning Mõniste vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 
  
1.2 Asend
 
Mõniste vald asub Kagu-Eestis Võru maakonnas, Mustjõe ja selle tähtsamate lisajõgede Vaidva ja Peetri alamjooksudel, olles Eesti kõige lõunapoolsem vald. Mõniste valla pindala on 174,8 km2. Mõniste valda ümbritsevad põhjast Antsla, idast Varstu ja läänest Taheva vald ning Karula vald. Lõunast piirneb Mõniste vald Läti Vabariigi Aluksne rajooniga. 
Mõniste vallas asub kokku 17 küla - Hürova, Hüti, Kallaste, Karisöödi, Koemetsa, Kuutsi, Mõniste, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiitsa, Tundu, Tursa, Vastse-Roosa ja Villike küla. Mõniste valla keskuseks on Mõniste küla, mis asub valla keskosa läbiva Võru-Valga maantee Läti Vabariiki suunduval Ape (Hopa) teelahkmel. Peale Mõniste küla on valla kaks suuremat küla Kuutsi ja Saru.
  
Mõniste jääb tähtsamatest keskustest nagu Võru linnast 38 km, Valga linnast 45 km, Tartu linnast 105 km, Tallinnast 300 km ning Ape linnast (Läti Vabariik) 11 km kaugusele.
  

  
1.3 Rahvastik
  
Mõniste vallas elab 01.01.2004. a. seisuga 1117 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on valla rahvastik vähenenud ligikaudu 170 inimese võrra. Rahvastiku vähenemist kajastab ilmekalt iive, mis on viimasest kümnest aastast üheksal olnud negatiivne.
  
Joonis 1. Mõniste valla elanike arvu ja iibe dünaamika 1994-2003
  

Elanike arv Mõniste valla suuremates külades (Saru, Mõniste, Kuutsi) on viimase kümne aasta jooksul pidevalt langenud. Väiksemates külades on rahvaarv püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi ka siin on saldo olnud reeglina negatiivne.
  
Tabel 1. Elanike arv Mõniste valla külades aastail 1994-2004 

Küla 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Hürova 40 38 38 38 35 31 31 31 26 27 27
Hüti 35 38 42 39 37 36 35 35 36 38 39
Kallaste 36 32 36 36 34 33 31 30 30 30 30
Karisöödi 49 44 43 49 49 52 49 51 48 47 46
Koemetsa 31 31 31 26 24 23 24 24 23 22 21
Kuutsi 129 131 140 141 134 129 123 125 116 114 112
Mõniste 284 269 262 253 251 250 251 248 253 243 236
Parmupalu 37 36 36 41 44 42 38 41 35 32 30
Peebu 12 14 14 17 18 19 18 18 19 14 11
Sakurgi 15 15 14 16 16 16 16 15 15 16 17
Saru 371 370 379 372 370 366 356 349 348 345 334
Singa 19 18 17 17 17 17 17 15 15 14 13
Tiitsa 57 60 62 59 60 60 53 48 43 43 44
Tundu 49 51 51 55 55 54 54 51 51 49 48
Tursa 33 31 32 29 31 30 29 29 28 29 30
Vastse-Roosa 51 51 45 45 47 45 45 42 41 41 40
Villike 36 36 37 36 35 34 32 31 33 32 32
Valla täpsusega 0 0 0 0 0 0 0 0 7 7 7
Kokku 1284 1265 1279 1269 1257 1237 1202 1183 1167 1143 1117
  
Võrreldes Mõniste valla soolis-vanuselist koosseisu 1999. ja 2004. aastal, võib täheldada, et elanikkonnas on toimunud mitmeid muutusi. Inimeste arv vallas on viimase viie aastaga kahanenud 1231 inimeselt 1117 inimeseni ehk keskmiselt 23 inimese võrra aastas. Eriti tuntavalt on need negatiivsed muutused puudutanud just kõige nooremat (0-9aastased) vanuserühma, mille osakaal rahvastikust on vähenenud peaaegu poole võrra. Samuti on oluliselt langenud 20-39 aastaste meeste ja 60-69 aastaste naiste osakaal elanikkonnast. Suurenenud on 10-19 aastaste ja 50-59 aastaste meeste ning üle 80-aastaste naiste osakaal. Ülejäänud vanuserühmades ei ole toimunud nii suuri muutusi ja nende osakaal rahvastikust on püsinud suhteliselt stabiilsena. 
  
Joonis 2. Mõniste valla soolis-vanuseline koosseis 01.01.1999 ja 01.01.2004 võrdluses

    

  


2. MÕNISTE VALLA OLUKORRA ANALÜÜS
  
2.1 Juhtimine ja regionaalhaldus
  
2.1.1 Juhtimine
 
Vallavolikogu

Mõniste Vallavolikogu on üheksaliikmeline ja selle praegune koosseis valiti ametisse 20. oktoobril 2002.a. Volikogu tööd juhib volikogu esimees. Töö paremaks korralduseks on volikogu juurde loodud neli komisjoni: eelarvekomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon ja heakorrakomisjon.
  
Joonis 3. Mõniste Vallavolikogu struktuur

  
Vallavalitsus
Mõniste Vallavalitsus on neljaliikmeline ja selle tööd juhib ning korraldab vallavanem. Vallavalitsuses töötab kokku kaheksa ametnikku: vallavanem, vallasekretär, maakorraldaja, pearaamatupidaja, raamatupidaja, veterinaararst, registripidaja ning sotsiaaltöö spetsialist. Valla abiteenistujateks on majahoidja-kütja ja koristaja.
  
Joonis 4. Mõniste Vallavalitsuse struktuur
  

Mõniste valla hallatavad asutused on Mõniste Kool, Mõniste Lasteaed, Mõniste Rahvamaja, Mõniste Raamatukogu ja Kuutsi Raamatukogu.
 
2.1.2 Koostöö ja välissuhted
 
Mõniste vald võtab aktiivselt osa Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Võrumaa Omavalitsuste Liidu tegevusest. Lisaks tehakse tulemuslikku koostööd naabervaldadega erinevate projektide elluviimisel.
 
Välissuhted on Mõniste vallal Ape linnaga Läti Vabariigis, Kaavi vallaga Soome Vabariigis ja Rogalandi maakonnaga Norra Kuningriigis. Lisaks on loodud esimesed kontaktid Debjossõ rajooni Sepi ja Debjossõ küladega Vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigist. 
 
Kõige tihedamalt tehakse koostööd naabruses asuva Ape linnaga Lätis. Alates 1995. aastast on Mõniste valla partneriteks Ape Linnavalitsus, Ape Kultuurimaja ning Ape Eesti Selts. 2001. aastal sõlmiti kultuurivahetusleping viieks aastaks ning 2002. aastal allkirjastati koostöö ja sõbralike suhete arendamise lepe Mõniste valla ja Ape linna vahel. Mõniste valla ja Ape linna ühine eesmärk on astumine Põhjala Ühingu liikmeks.
  
Mõniste valla kontaktid Kaavi vallaga Soomes said alguse 1991. aastal. Sealseteks partneriteks on Kaavi Vallavalitsus ning Mõniste – Kaavi Sõprade Ühing. Peamiselt tehakse koostööd hariduse vallas ning vallavalitsuste tasemel. Palju on loodud kontakte ka isiklikul pinnal.
 
Rogalandi maakonnaga Norras tehakse koostööd alates 1992. aastast ja seda peamiselt talunduse vallas. Mõniste valla koostööpartneriks on sealne Vikesta Talunaiste Selts, kellega toimub aktiivne läbikäimine (õppereisid, vastastikused külaskäigud).
 
Vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigi Debjossõ rajooni esindajatega loodi esimesed kontaktid 2001. aastal. Koostööd on tehtud peamiselt kultuurivaldkonnas, sealseks partneriks folklooriansambel Zadron. 2001.a. käisid Mõniste Rahvamaja taidlejad esinemas Udmurdi Vabariigi Debjossõ rajooni hõimupäevadel ning 2002.a. toimunud kultuuriüritusel “Mõniste sõprade päevad”, osalesid 50 inimest ka Udmurdi Vabariigi Sepi ja Debjossõ küladest.
 
2.1.3 Külaliikumine
 
Külaliikumine Mõniste vallas ei ole veel täiesti välja kujunenud. Oma külaselts on loodud vaid Tursa ja Tundu külas, kuid järjest enam on erinevate külade elanikud näidanud üles huvi üheskoos oma küla arendada. MTÜ Tursa Küla Arengurühm ja Kivioja seltsing (Tundu külas) on loodud, et arendada ja aktiviseerida kohalikku külaelu, korraldada ühisüritusi ning parandada küla elukeskkonda. Vallas tegutseb MTÜ Mõniste Maanaiste Selts, kelle eesmärgiks on külaelu edendamine, kultuuri ja traditsioonide säilitamine, tervise- ja kodukultuuri edendamine ning elanike vaba aja veetmise sisukas korraldamine.
  
2.1.4 Maareform ja maakasutus
 
2004.a. 30. aprilli seisuga oli Eesti Vabariigi maakatastris registreeritud 815 Mõniste valla territooriumil asuvat katastriüksust kogupindalaga 14824,2 ha, mis moodustab valla 17653,3 hektarist 84,0%.
  
Tabel 2. Maareformi seis Mõniste vallas 01.05.2004

Õiguslik nimetus Pindala (ha)
Tagastatud maa 4136,5 ha
Ostueesõigusega erastatud maa 1544,2 ha
Erastatud vaba põllumajandusmaa 362,7 ha
Erastatud vaba metsamaa 84,6 ha
Munitsipaalmaa 13,0 ha
Riigimaa 8683,2 ha
Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimine 1083,1 ha
  

Mõniste vallas on haritavast maast kasutusel 3520 ha, mis moodustab 92% haritava maa pindalast. Looduslikest rohumaadest on kasutusel 65% ehk 1130 ha.
 
2.1.5 Eelarve
 
Mõniste valla eelarve tulud on kasvanud viimase nelja aasta jooksul üle 30%, ulatudes 2004.a. 8,2 miljoni kroonini. Valla peamisteks tuluallikateks on eraldused riigieelarve tasandusfondist, mis moodustavad pisut üle poole (56%) eelarve tulude kogumahust ning laekumised maksudest (maamaks ja füüsilise isiku tulumaks), mille osakaal eelarve tuludest on kolmandik. 
 
Tabel 3. Mõniste valla tulud

Tegevusala 2000 2001 2002 2003 2004
Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. %
Füüsilise isiku tulumaks 1282,7 1255,7 1367,9 1579,2 1750
Maamaks 903,4 938,4 916,9 956,4 960
KOKKU maksud 2186,4 38,9 2194,1 30,8 2284,8 29,9 2535,6 30,5 2710 33
Riigieelarve tasandusfond 2561,5 45,5 3986,3 56,1 4345 56,7 4621 55,7 4638 56,5
Muu sihtotstarbeline laekumine 467,8 8,3 185,4 2,6 144,9 1,9 569,9 6,9 267 3,2
Laekumine majandustegevusest 283,8 5 390,6 5,5 411,2 5,4 324,4 3,9 351 4,3
Tulu varadelt 116,5 2,1 348,2 4,9 443,7 5,8 180,1 2,2 223 2,7
Laekumine teistelt omavalitsustelt 10 0,2 10,7 0,1 24,1 0,3 69,7 0,8 27 0,3
KOKKU TULUD 5626 100 7115,3 100 7653,7 100 8300,7 100 8216 100
  

Mõniste valla kulutused on kasvanud 2000. aasta 5,6 miljonilt kroonilt 8,5 miljoni kroonini 2004. aastal. Kõige enam, üle kahe korra, on kasvanud hariduse valdkonna kulutused, ulatudes 2004.a. 4,3 miljoni kroonini (~50% eelarve kogukuludest). Ligikaudu poole võrra on suurenenud kulutused majandusele ning elamu- ja kommunaalmajandusele. Kasvanud on kulud valitsussektori teenuste osutamisel, kulutused sotsiaalvaldkonnale ning vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna kulud. Samas on oluliselt vähenenud kulutused avaliku korra ja julgeoleku tagamisele ja tervishoiule. Vähenenud on keskkonnakaitsele tehtavad kulutused ning finantstehingutest tulenevad (laenud, intressid) kulud. 
  
Tabel 4. Mõniste valla kulud

2000 2001 2002 2003 2004
Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. % Tuh. kr. %
Valitsussektori teenused 867,5 15,4 934,6 13,3 1057,4 14,1 1111,8 13,4 1108,4 13
Avalik kord ja julgeolek 10,2 0,2 7,6 0,1 5,9 0,1 0,6 3
Majandus 390,7 7 393,1 5,6 423,1 5,6 653,4 7,9 703,1 8,2
Keskkonnakaitse 209,6 3,7 28,2 0,4 36,6 0,5 174,5 2,1 152,7 1,8
Elamu-ja kommunaalmajandus 72,3 1,3 105,6 1,5 111,3 1,5 157,4 1,9 161,5 1,9
Tervishoid 33,9 0,6 20,5 0,3 40,8 0,5 20,4 0,2 21 0,2
Vaba aeg, kultuur, religioon 565,6 10,1 669,1 9,6 714,9 9,5 634,5 7,7 663,7 7,8
Haridus 2058,6 36,6 3464,7 49,5 3739,9 49,7 4074,6 49,5 4305,8 50,5
Sotsiaalne kaitse 873,7 15,5 815,9 11,7 852,6 11,3 855,2 10,3 931,7 10,9
Finantseerimistehingud (laen, intressid) 537 9,6 561 8 542,1 7,2 604,2 7,3 475,1 5,6
KOKKU KULUD 5619,1 100 7000,3 100 7524,6 100 8286,6 100 8526 100
   

Viimasel neljal aastal on enim investeeritud haridusvaldkonda – kokku ligi 8 miljonit krooni. Selle tulemusena on valminud uus ja kõigile kaasaegsetele nõuetele vastav koolimaja. 798 000 krooni on investeeritud valla suurima küla, Saru, reoveepuhasti rekonstrueerimiseks ning ligikaudu 470 000 krooni on eraldatud valla teede remondiks.
  
Tabel 5. Mõniste valla investeeringud 2000-2004

Investeeringud (tuh. krooni) 2000 2002 2003 2004
Valla teed 306,2 163
Mõniste Kooli hoone 6773,4
Mõniste Kooli köögi renoveerimine 1133,2
Saru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 798
  
2.1.6 Hinnangud valdkonna olukorrale
   
Juhtimine
Tugevad küljed
Valda tundev, inimesekeskne ja elanikele kättesaadav vallavalitsus
Hästitoimiv sisekommunikatsioon vallavalitsuses ja koostöö naaberomavalitsustega
Vallaametnike koolitused
Valla koduleht
Kaasaegne töökeskkond vallavalitsuses
Arvutipõhine dokumendihaldus
Töövõimeline vallavolikogu
Hoogustuv külaliikumine 
  
Nõrgad küljed
Rahaliste vahendite nappus vallaametnike koolitusteks
Spetsialistide puudus ja sellest tingitud ülesannete kuhjumine
Valla elanike vähene aktiivsus valla arengut ja juhtimist puudutavates küsimustes
  
Probleemid
Seadusandlusega kuhjuv valla kohustuste hulk ei oma reaalset ressurssidega kaetust
Vallaametnike väike palk
  
Arenguvajadused
Vallavalitsuse ja -volikogu tulemuslikum koostöö 
Vallaametnike pidev koolitusvajadus
Vallavalitsuse ja -volikogu tihedam koostöö era- ja kolmanda sektoriga ning naabervaldadega
Külaliikumisele kaasaaitamine
  
Koostöö ja välissuhtlus
Tugevad küljed
Aktiivne ja tulemuslik osavõtt Võrumaa Omavalitsuste Liidu tööst
Vallavalitsuse tihe koostöö 3. sektori organisatsioonidega
Projektide, kursuste ja õppepäevade elluviimine koostöös naabervaldadega
Hea vallasisene ametkondadevaheline koostöö 
Sõpruslepingud Kaavi vallaga Soomes ja Ape linnaga Lätis
Sõprussidemed Rogalandi maakonnas Norras ja Debjossõ rajoonis Udmurtias
  
Nõrgad küljed
Kaugus keskustest 
Vahendite nappus koostööks
Vähene keelteoskus
Koostöövajaduse vähene teadvustamine nii avaliku, era- kui kolmanda sektori organisatsioonide poolt
  
Probleemid
Koostöö välispartneritega on koordineerimata
Maakondlike projektide vähene tulemuslikkus Mõniste valla jaoks
  
Arenguvajadused
Välissidemete tulemuslikumaks muutmine
Koostöö tugevdamine naaberomavalitsustega
Toimiva koostöövõrgustiku loomine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel
  
Omandi- ja maareform
Tugevad küljed
  
Omandi- ja maareform on lõppfaasis
  
Nõrgad küljed
Erastajad on passiivsed
  
Probleemid
Seadusandluse pidev muutumine
  

2.2 Majandus ja tehniline infrastruktuur
  
2.2.1 Ettevõtlus
  
Ettevõtlus on kohaliku majanduselu alus, pakkudes elanikkonnale töökohti. Mõniste valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad peamiselt põllumajanduse, puidu töötlemise ja turismiga. Lisaks eraettevõtetele tegutsevad vallas Riigimetsa Majandamise Keskuse Taheva metskond ja Antsla metskond.
  
2003. aasta lõpu seisuga tegutses Mõniste vallas 10 osaühingut, 2 tulundusühingut ja 34 äri-registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjat . 
 
Põllumajanduses tegeletakse lisaks traditsioonilistele valdkondadele nagu liha- ja piimatootmine ka alternatiivsete tegevustega nagu hobusekasvatus, faasanikasvatus ja astelpajukasvatus. Põllukultuure kasvatatakse peamiselt enda tarbeks. Suuremad põllumajandustootjad on:

- OÜ Lõunapiim - piimakarjakasvatus
- Leonhard Lüüs – piimakarjakasvatus
- Marju Malsa Varbola talu – piimakarjakasvatus
- Lempo Musta Peede talu – piimakarjakasvatus, seakasvatus, teraviljakasvatus
- Taivo Musta Tursa talu – piimakarjakasvatus
- Tõnis-Koit Pihu Tikuti talu – lambakasvatus
- Toomas Jürise Matsimäe talu – lambakasvatus
- Urmas Tulviste Mäe-Pulli talu - lambakasvatus
- Rein Kõivu Alaveski talu – faasanikasvatus
- Rein Lepa Leppkolga talu – hobusekasvatus
- Aivo Põdra Vahemetsa talu – astelpajukasvatus
- Mati Oru Läätsamäe talu – köögiviljakasvatus
- Ülar Koemetsa Soovere talu – teraviljakasvatus
- Harry Kasak – lambakasvatus, mesindus
  
Suuremad puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted ja majapidamised on:
- Aivo Põdra Vahemetsa talu – kaubaaluste ja kaminapuude valmistamine
- Rugosa OÜ - saematerjali tootmine, kuivatamine ja liimpuidu valmistamine
- AS Viljandi Aken ja Uks – puidukuivatamine,akna- ja uksetoorikute valmistamine
- OÜ Lõunapiim – klaasikastide valmistamine

 

Mõniste valla erakordne loodus ning pikaajalised ajaloo- ja kultuuritraditsioonid võimaldavad tegeleda aktiivselt loodus-, seiklus- ja kultuuriturismiga. Tuntuim turismiettevõte on Metsavenna talu, kes tegeleb seminari-, seiklus- ja loodusturismiga. Külastajatele pakutakse ka toitlustusteenust. Jahiturismiga tegelevad vallas Jahiühistu ELK ja Alaveski talu. 
  
Vallas tegutseb Dr.Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaalina Mõniste Muuseum, mis omab ainulaadset talukultuuri kajastavat püsiekspositsiooni.
  
Valla peamised looduslikud vaatamisväärsused:

- Eestimaa lõunatipp, kuhu on rajatud looduse õpperada
- Peetri jõe maastikukaitseala koos devoni ajastu liiva- ja lubjakivi paljanditega 
- Karisöödi park 
- Karula Rahvuspargi lõunaosa
- Ohvrikivi 12. sajandist 
- Ristipuud Sarus 
  
Vallas on olemas 5 kauplust – Mõniste külas 2, Saru külas 2 ja Vastse-Roosa külas 1 kauplus. Koemetsa, Singa, Kuutsi ja Karisöödi küla teenindab autokauplus. Vallas puuduvad kütusetankla ja majutusasutused. Toitlustusteenust pakub üks ettevõtja.
  

2.2.2 Ehitustegevus
  
Viimaste aastate suurim uusehitus vallas on Mõniste Kooli hoone. Üldine ehitustegevus vallas ei ole kuigi aktiivne. 
  
Tabel 6. Mõniste Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitus- ja kasutusload 1998-2004

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Väljastatud ehitusload 2 1 4 1 6
Väljastatud kasutusload 18 27 8 3 15 12 5
Väljastatud projekteerimistingimused 2 4 3 7
  

2.2.3 Soojamajandus
  
Mõniste vallas tegutseb kokku neli suuremat katlamaja, millest kolm on eraomandis. Vallas asuvate korterelamute soojaga varustamine toimub lokaalsete katlamajade baasil.
  
Tabel 7. Mõniste vallas asuvad katlamajad

Katlamaja asukoht Kuuluvus Tüüp Võimsus Tarbijate hulk Tehniline seisund
Saru Rugosa OÜ E4-14 (2tk) 2,4 MW 32 rahuldav
Kuutsi (kool) Mõniste vald Wolf MK-1 50-530 kW 150 rahuldav
Mõniste Lokaalkatlad (11 tk) 50-100 kW 160 rahuldav
Andruse Lokaalkatlad (8 tk) 20 kW 36 rahuldav
  

2.2.4 Telefoniside, internet, postiteenused
 
Telefoniside teenuseid Mõniste vallas pakub Elion Ettevõtted AS, mobiilside operaatoriteks on AS EMT ja Radiolinja AS. Mõniste valda teenindab kaks postkontorit asukohaga Mõniste külas ja Kuutsi külas.
 
Mõniste vallas on 4 avalikku internetipunkti:
- Kuutsi Raamatukogus 
- Kuutsi Raamatukogu Saru laenutuspunktis
- Mõniste Raamatukogus 
- Vastse-Roosa külas Metsavenna talus 
Mõniste valda ja vallas toimuvat tutvustavad mitmed internetileheküljed. 
  
Tabel 8. Mõniste valda tutvustavad internetileheküljed

Mõniste valla kodulehekülg http://www.moniste.ee 
Mõniste muuseumi kodulehekülg http://www.hot.ee/monistem 
Metsavenna talu kodulehekülg http://www.metsavennatalu.ee 
Mõniste Kooli kodulehekülg http://www.kuutsi.edu.ee 
MTÜ Motoklubi http://www.wildhogsmc.ee 
Mõniste Päkapikumaa http://www.zone.ee/pakamaa 
Vastse-Roosa küla http://www.zone.ee/vastseroosa 
Peetri jõe maastikikaitseala http://www.envir.ee/tsolk/pdf/peeter.pdf 
  

2.2.5 Ühistransport
  
Mõnistel on ühendus Tallinna, Tartu, Võru, Valga, Antsla ja Pärnuga. Kokku läbib valda päevas 11 bussiliini.
  
Vallasisene transport:
- Õpilasliinid (kogupikkus 172 km/päevas) – korraldab Hargla MÜ
- Kord kuus Saru - Mõniste - Saru – korraldab Mõniste Vallavalitsus
- Rahvamaja bussiringid (E,T,K) – korraldab Mõniste Vallavalitsus
  
2.2.6 Teed ja sillad
 
Mõniste valda läbib kokku 12 riigiteed, neist kõige suurema liikluskoormusega on 
Võru-Mõniste-Valga maantee.
  
Tabel 9. Mõniste valda läbivad riigimaanteed ja nende liiklusintensiivsus

Tee nimetus  Intensiivsus autot/ööpäevas
Võru – Mõniste – Valga 690
Mõniste – Ape 210
Rõuge – Vastse-Roosa  30
Ahelo – Hürova  60
Vana-Roosa – Hürova 130
Kuutsi – Peebu  61
Mehka – Vastse-Roosa  20
Mõniste – Tiitsa – Karisöödi  283
Parmupalu – Hintsiko 74
Tursa tee 75
Haabsaare – Saru 65
Saru – Kuutsi  160
  

Mõniste vallas on kokku viisteist silda, millest enamus on riigiteedel ja seega ka riigi hallata.
  
Tabel 11. Mõniste valla sillad

Maantee Sild Haldaja
Võru – Valga Mustajõe sild Maantee Amet
Ahelo jõe sild  Maantee Amet
Saru – Kuutsi Mustajõe sild Maantee Amet
Mõniste – Antsla Singa oja sild Maantee Amet
Mõniste – Kuutsi Vaidva jõe sild Maantee Amet
Mõniste – Ape Peeli jõe sild  Maantee Amet
Vaidva jõe sild  Maantee Amet
Vastse-Roosa – Krabi Peeli jõe sild  Maantee Amet
Saru – Mehka Mustajõe sild Maantee Amet
Tursa – Põlde  Peetri jõe sild Maantee Amet
Tiitsa – Põlde Peetri jõe sild Maantee Amet
Mõniste – Karisöödi Peetri jõe sild Maantee Amet
Karisöödi – Naha Peetri jõe sild Taheva metskond 
Vastse-Roosa veskitee 2 puusilda Meelis Mõttus 
  

Mõniste valla hallatavaid teid on kokku 58 730 meetrit. Järgnev tabel annab ülevaate Mõniste valla teedest ja nende olukorrast.
  
Tabel 10. Mõniste valla teed ja nende seisukord

Mõniste valla teed Pikkus (m) Teekatte tüübid
Asfalt-
betoonkate (m)
Mustkate (m) Kruusakate (m) Pinnasekate (m)
Vallas teed kokku 165710 40 2250 98890 64530
sh valla teed 58730 40 1080 52080 5530
sh metskonna teed 17210 0 0 13460 3750
sh muud teed 89770 0 1170 33350 55250
Valla teede seisukord
Heas seisukorras valla teed 19140 40 0 18950 150
Rahuldavas seisukorras valla teed 36640 0 1080 30900 4660
Halvas seisukorras valla teed 2950 0 0 2230 720
Metskonnateede seisukord
Heas seisukorras metskonnateed 7860 0 0 4220 3640
Rahuldavas seisukorras metskonnateed 9350 0 0 9240 110
Halvas seisukorras metskonnateed 0 0 0 0 0
Muude teede seisukord
Heas seisukorras muud teed 11590 0 400 10240 950
Rahuldavas seisukorras muud teed 60580 0 770 21590 38220
Halvas seisukorras muud teed 17600 0 0 1520 16080
Üldine teede seisukord
Heas seisukorras teed 38590 40 400 33410 4740
Rahuldavas seisukorras teed 106570 0 1850 61730 42990
Halvas seisukorras teed 20550 0 0 3750 16800
  
2.2.7 Elektrienergia
  
Mõniste valla territooriumil asub 46 alajaama, mille koguvõimsus on 5,3 MVA. Praegune orienteeruv tarbimine on 2,0 MW. Elektrienergia kättesaadavus vallas on rahuldav. Probleeme võib tekkida kaugemates kohtades pingega. 
 
Mõniste ja Saru küla tänavavalgustus on praegu rahuldavas seisus. Perspektiivis vajavad Saru ja Mõniste küla tänavavalgustid väljavahetamist energiasäästlikumate vastu.
 
2.2.8 Hinnangud valdkonna olukorrale
  
Ettevõtlus
Tugevad küljed
Põllumajanduses olemas suured maaparandusega põllumassiivid
Suur puiduressurss 
Ettevõtluse mitmekesisus (alternatiivsed ettevõtlusharud)
Korralikud ligipääsuteed 
  
Nõrgad küljed
Madal mullastiku boniteet 
Väljakujunemata majutus-, toitlustus- ja teenindussektor 
Puudub põllumajandussaadusi töötlev tööstus
Kütusetankla puudumine
Ettevõtlike inimeste vähesus
Kvalifitseeritud tööjõu nappus
  
Probleemid
Ettevõtlusnõustajate ja ettevõtlusalase informatsiooni puudus 
Kaugus keskustest takistab ettevõtluse arengut
  
Arenguvajadused
Ettevõtluse aktiviseerimine (info- ja õppepäevad, nõustamine) 
  
Turism
Tugevad küljed
Mitmekesine ja atraktiivne looduskeskkond
Tugev paikkonna omapära ja kultuuriline identiteet
Positiivne imago
Mitmekülgsed turismiteenused
Valla territooriumil asub Eestimaa lõunatipp
Mõniste Muuseum
Metsavenna talu
Olemas initsiatiivgrupp, kes pakub välja ja rakendab ideid 
Informatsiooni kättesaadavus internetist
  
Nõrgad küljed
Nõrk koostöö turismiettevõtjate vahel
Majutus-toitlustus-teenindusasutuste võrgustik on välja arenemata
Turismi toetav infrastruktuur on välja kujunemata
Turismiobjektide vähene marketing
Investeeringute vähesus
Nõrk koostöö naabritega (naabervallad, turismiinfopunktid)
  
Arenguvajadused
I-punkti loomine valda 
Valla atraktiivsuse tõstmine ja üldise ilme parandamine
Mõniste valla turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine
  
Tehniline infrastruktuur
Tugevad küljed
Korralikud ligipääsuteed 
Korras riigimaanteed ja sillad 
Hästi toimiv teede talihooldus
  
Nõrgad küljed
Vallateed on osaliselt korrast ära
Kruusaressursi puudumine
Gaasitrasse ja looduslikku gaasi vallas ei ole
Investeeringute vähesus 
  
Transport
Tugevad küljed
Vallakeskusel hea bussiühendus maakonnakeskuse ja teiste tõmbekeskustega
Heal tasemel õpilastransport, mis täidab ka vallasisese ühistranspordi rolli
  
Nõrgad küljed
Valla äärealadel puudub ühendus vallakeskuse ja maakonnakeskusega
  
Arenguvajadused
Vallasiseste bussiliinide käimapanek 
  
Soojamajandus
 Tugevad küljed
Soojamajandust korraldavad täielikult eramajaomanikud ja ühistud
   
Elektrienergia
Tugevad küljed
Kasutamata ressurssi on palju
  
Nõrgad küljed
Ebaühtlane elektrienergiaga varustatus
Kaks majapidamist saavad elektrit Läti Vabariigist
  
Arenguvajadused
Elektriliinide väljaehitamine 
  
Ehitustegevus ja elamumajandus
Tugevad küljed
Kiire ja probleemideta asjaajamine vallavalitsuses
  
Nõrgad küljed
Ehitatakse vähe, kuna puuduvad rahalised võimalused
Mahajäetud hooned
  
Probleemid
Uusehitiste vähesus
Ressursside nappus inimestel 
  
Telefoniside, internet ja postiteenused
Tugevad küljed
4 avalikku internetipunkti vallas
Internetiühenduste kasv
Vald on telefonisidega täielikult varustatud
  
Probleemid
Huvi interneti vastu on suur, aga võimalusi ühenduse saamiseks napib 
  
Arenguvajadused
Hajaasustuse katmine internetivõrguga (loob võimalused kaugtööks)
  

2.3 Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse
  
2.3.1 Looduskeskkond

  
Looduskeskkonna poolest on Mõniste vald väga vaheldusrikas. Maastikku mitmekesistab suhteliselt suur vooluveekogude hulk. Mõniste valla territooriumil voolab kolm suuremat jõge: Mustjõgi, Vaidva ja Peetri jõgi ning rohkesti nendesse suubuvaid suuremaid ja väiksemaid ojasid. Valla territooriumil paiknevad looduslikud järved: Ubajärv, Mõniste pargi järv ning kolm paisjärve: Ahelo paisjärv, Vastse-Roosa paisjärv ja Peetri paisjärv
  
Tabel 12. Mõniste valla pinnaveekogud

Jõed Ojad Järved
Mustjõgi Ristiku oja Ubajärv
Peetri jõgi Ubajärve oja Mõniste pargi järv
Vaidva jõgi Mõniste oja Peetri paisjärv
Ahelo jõgi Raudoja Ahelo paisjärv
Peeli jõgi Karisöödi oja Vastse-Roosa paisjärv
Tõrvase oja
Piirioja
Ähve oja
   

Mõniste valla territooriumil asuvad Mustjõe ja Vaidva jõe luhad. Lisaks on vallas kobraste poolt paisutatud alasid (Laandura, Ähve oja Leppuras).
  
Mõniste vallas asub kokku neli sood. Soode turbakihi mahult on suurem Ubajärve soo (turbakihi maht 1 410 000 m3).
  
Tabel 13. Mõniste valla märgalad

Soo Turbakihi paksus Turbakihi maht (1000 m3)
Sinesaare soo  2,0 m 950
Sakurgi soo 2,4 m 710
Ubajärve soo  2,5 m 1410
Kupa soo  4,0 m 750
  

Valla territooriumile jäävad mitmed eri kaitsestaatuse ja -eesmärgiga kaitsealad. Karula rahvuspargi juurde kuulub osa valla põhjaosa metsadest ning Ubajärve lahustükk koos järve ümbritseva metsaalaga. 
  
Valla lõunaosas paikneb Peetri jõe maastikukaitseala, mis on moodustatud jõe ääres paljanduvate lubja- ja liivakivipaljandite, jõe sügava sälkoru ning mitmete oma levikuala põhjapiiril kasvavate taimeliikide kaitseks. Looduskaitsealuse üksikobjektina on kaitse all Karisöödi tamm. 
  
Kaitsealade nimekirja on kantud ka Mõisamõtsa metsakaitseala, mis paikneb riigimetsa aladel Vastse-Roosa lähedal, laiudes Vaidva jõest nii lõuna kui ka põhja pool. Ulatuslik, suurveega sageli üle ujutatud Mustjõe luht on registreeritud rahvusvahelise tähtsusega linnualana. Lisaks paiknevad valla territooriumil veel mitmed linnukaitsealad, mis on moodustatud väike-konnakotka, must-toonekure ja kalakotka pesitsuspaikade ning metsiste püsielupaikade kaitseks. 
  
Miljööväärtuslike paikadena väärivad äramärkimist veel Mõniste park, Vastse-Roosa park, Karisöödi park, Vastse-Roosa kalmistu, Mõniste mõisa viimase omaniku perekonnakalmistu, Saru ristipuud, Vaidva ja Peeli jõe ümbrus, Koemetsa (Lossimäed, Ubajärv) ja Mõniste kõrgeima punktiga (113,5m) Mäe-Luustoja. 
  
Tabel 14. Mõniste valla kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad

Nimetus  Pindala (ha)
Karula Rahvuspark 1123,4
Peetri jõe maastikukaitseala 496
Mõisamõtsa looduskaitseala 125,9
Mõniste park 12,95
Kalliküla-Tõrvase luht 235,3
Saru-Kuutsi luht 409,4
Hüti-Konnuküla luht 75
Perakonnu konnakotka kaitseala 12,5
Ubajärve ümbruse linnuhoiu eelvalikuala 420
Koemetsa ümbruse eelvalikuala 450
  

Vallarahva üldine suhtumine ümbritsevasse looduskeskkonda on viimastel aastatel paranenud. Kaasa on aidanud mitmed teavitus- ja muud keskkonna-alased kampaaniad nagu “Tee puhtaks”. Siiski on vaja tegeleda veel rohkem valla elanike keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Selleks annavad hea väljundi erinevad infopäevad ning kampaaniad, samuti on väga oluline kooli roll.

 
2.3.2 Metsandus
  
Metsamaa moodustab 9920,9 ha ehk ligikaudu 57% valla pindalast. Metsamaa kogupindalast haldab Antsla metskond 4527 hektarit, Taheva metskond 3657 hektarit, Roosa metskonna hallata on 239 hektarit metsamaad. 1498 hektarit metsamaad on eraomanike valduses.
  
Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõuna- ja põhjaosas. Metsadest on ülekaalus männikud ning kuuse-segametsad, kuid leidub ka lehtpuu ülekaaluga salu-, lammi- ja lodumetsa fragmente.
  
2.3.3 Vee- ja jäätmemajandus
 
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine valla territooriumil on valla ülesanne. Mõniste valla vee- ja kanalisatsioonitrassid on suures osas amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Probleemiks on vee suur rauasisaldus, mille vähendamiseks on vaja kaevudele paigaldada rauaeraldusfiltrid. 
 
Mõniste vallas on koostamisel valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mis peaks valmima 2004 .aasta lõpuks. Arengukavas kaardistatakse kõik valdkonnaga seotud aspektid ning valmiv arengukava loob eeldused ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste ning joogivee kvaliteedi parandamiseks.
  
Tabel 15. Mõniste valla ühisveevõrgud

Ühisveevõrk Pumbamaja/puurkaev Trasside kogupikkus (m) Veetarve (m3/a)
Mõniste ühisveevõrk Pargi puurkaev-pumbamaja 2 600 4 196
Saru ühisveevõrk Saru puurkaev- pumbamaja 2 300 14 200
Kuutsi ühisveevõrk
Mõniste kooli puurkaev
1 000 800
Andruse ühisveevõrk Lasteaia puurkaev 300 610
  

Tabel 16. Mõniste valla ühiskanalisatsioonivõrgud

Ühiskanalisatsioonivõrk Trasside kogupikkus (m) Reovee hulk (m3/a)
Mõniste ühiskanalisatsioonivõrk 2 100 4 123

Saru ühiskanalisatsioonivõrk
2 000 3 900
Kuutsi ühiskanalisatsioonivõrk 200 800
Andruse ühiskanalisatsioonivõrk 800 610
  
Veepuhastusjaamad valla territooriumil puuduvad. Puhastusseadmetest töötavad vallas:
- Mõnistes 2 biotiiki F= 800m²,
- Sarus Bioclere tüüpi biopuhasti ja septik- imbväljak tüüpi puhasti,
- Kuutsil Bioclere tüüpi biopuhasti,
- Andrusel 2 biotiiki F = 200 m².
Viimastel aastatel on tehtud investeering 798 000 krooni Saru reoveepuhastite rekonstruee- 
rimiseks.
Olemas on ohtlike jäätmete kogumise punkt. Prügiveo teenust osutab Ragn-Sells AS. Fekaaliveo teenust on võimalik tellida.
  
2.3.4 Hinnangud valdkonna olukorrale
   
Looduskeskkond ja keskkonnakaitse
Tugevad küljed
Puutumatu ja mitmekesine looduskeskkond
Keskkonda saastavate ettevõtete puudumine
Aktiivne looduskaitsealane tegevus
Metsanduse hea olukord 
Elanike keskkonnateadlikkus on paranenud
Keskkonnaalased kampaaniad
  
Nõrgad küljed
Keskkonnaalane järelvalve 
Kobraste tekitatud kahjustused
Väheaktiivne panustamine üldisesse heakorda 
  
Probleemid
Korrastamata sõnniku- ja vadakumajandus 
Keskkonnakaitse- ja heakorraalase informatsiooni vähesus
  
Arenguvajadused
Keskkonnaalase järelvalve tõhustamine
Sõnnikumajanduse korrastamine
Erinevate keskkonnateadlikkust tõstvate kampaaniate, programmide ja infopäevade korraldamine
  
Vee- ja jäätmemajandus
Tugevad küljed
Saru asula rekonstrueeritud reoveepuhasti
Mõniste prügila sulgemine
Ohtlike jäätmete kogumispunkt
  
Nõrgad küljed
Trassid on amortiseerunud, vajavad väljavahetamist
Suur rauasisaldus joogivees
Inimeste ükskõikne suhtumine prügimajandusse
  
Probleemid
Joogivee kvaliteet
Prügiveolepingute väike arv
  
Arenguvajadused
Uuringute teostamine
Veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine
Veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava rakendamine ning elluviimine
Veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine
  

2.4 Haridus ja noorsootöö
 
2.4.1 Alusharidus
 
Punkt 2.4.1. tunnistatud kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 

 
2.4.2 Alus- ja põhiharidus
 
Punkt 2.4.2. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 
 
Mõniste Kool on alates 2005 aasta 01. septembrist lasteaed-põhikool. 
 
Koolihariduse andmise traditsioonid Mõniste vallas on väga pikad, ulatudes juba 1730. aastasse. Praegune Mõniste Kool asub kahes omavahel ühendatud hoones, millest vanem on ehitatud 1898.a. Koolimaja uus hoone valmis 2000. a. ning on ehitatud kõiki kaasaja nõudeid silmas pidades. Koolimajas on igal klassil olemas oma klassiruum ja riidehoid. Koolis on kaasaegne arvutiklass, muusikaõpetuse klass, jõusaal ning päevakeskuse õppe- ja mänguruum. Koolihoone vanemas osas asuvad kooli köök ning söögisaal, huvituba ja tüdrukute tööõpetuse klass. Teisel korrusel on Kuutsi külaraamatukogu avaliku internetipunktiga ning postipunkt. 
 
Lasteaaia kahes liitrühmas käib 33 last. Rühmaruumideks on kohandatud kolm klassiruumi hoone tagumises tiivas. Kummalgi rühmal on kasutada oma mänguruum, kasvatajatele on sisustatud ruum metoodiliste materjalide hoidmiseks ning töötamiseks. Lõunauinaku tegemiseks on lastel magamistuba, mida kasutatakse ka mänguruumina. Mõniste Kooli lasteaiarühmas töötab viis inimest – kaks õpetajat ja kaks õpetaja abi ning koristaja. 
 
Pedagoogide arv Mõniste Koolis on 15, neist 7 on kõrgharidusega, 8 kesk-eriharidusega (neist õpib 2 kõrgkoolis). Pedagoogilise kaadri keskmine vanus 43,4 aastat. Lisaks õpetajatele töötab koolis 12 abipersonali töötajat. 
 
Mõniste Kooli õpilaste arv on viimaste aastate jooksul vähenenud. 2005/2006 õppeaastal õppis Mõniste Koolis 113 õpilast, 2006/2007 õppeaastal 108.
  
Joonis 6. Mõniste Kooli õpilaste arvu dünaamika 1997-2004
  
Mõniste Kooli astunud laste arv on viimastel aastatel aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud ja prognoos näitab veel järgneval paaril aastal õpilaste arvu vähenemist. Samas prognoositakse aastatel 2007-2008 kooliastuvate laste arvu kasvu.
  
Joonis 7. Mõniste Kooli astujad 1998-2004 ja prognoos 2004-2009
  

Mõniste valla lapsi õpib ka väljaspool valda asuvates koolides. Kokku õpib 2004/2005 õppeaastal 61 Mõniste valla õpilast väljaspool koduvalda. 
  
Tabel 17. Mõniste valla õpilaste õppimine väljaspool koduvalda

Kool Õpilaste arv
Hargla Põhikool 1
Parksepa Keskkool  2
Varstu Keskkool  27
Võru Täiskasvanute Gümnaasium  4
Võru Kesklinna Gümnaasium 5
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium  9
Urvaste Eriinternaatkool  8
Vana-Antsla Kutsekeskkool  5
KOKKU  61
  
Mõniste Koolis on õpetajad koostanud erivajadustega õpilastele individuaalprogrammi. Kooli juurde on loodud ka parandusrühm, keda juhendab eriväljaõppega kaader. Vallas elab kokku 15 õpiraskustega last, kellest 8 õpib Urvaste Eriinternaatkoolis, 5 Mõniste Koolis ja 2 Varstu Keskkoolis
 
2.4.3 Huviharidus
 
Punkt 2.4.3. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine”: 
  
Huvihariduse eesmärgiks on luua koolis soodne arengukeskkond kõikidele õpilastele arvestades nende huvisid ja võimeid. Oluliseks peetakse traditsioonide hoidmist läbi iga-aastaste ürituste. Aktiivselt võetakse osa maakonnas toimuvatest spordivõistlustest. 2005 aastal oli Mõniste Kool maakoolidest spordis maakonna parim. Õpilaste seas on populaarne noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. Kolm aastat järjest on võidetud maakondlikud võistlused.
 
2.4.4 Noorsootöö
 
Punkt 2.4.4. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine”: 
 
2006.aasta algusest tegutseb MTÜ Ääremaa Noored (liikmeid üle 20). 02.septembril 2006 avati Mõniste Avatud Noortekeskus Mõniste külas. Avatud Noortekeskus pakub lastele ja noortele võimalust oma vaba aega sisukalt ja sihipäraselt kasutada. MTÜ Ääremaa Noored sihiks on laiendada tegevust ka teistesse Mõniste valla küladesse luues seal noortekeskuse koosseisus olevad noortetoad.
 
Noorteorganisatsioonidest tegutseb vallas veel MTÜ Motoklubi WILDHOGS MC, kus on kokku 17 liiget. Klubi eesmärgiks on edendada ja propageerida motokultuuri Mõniste valla ja naabervaldade noorte seas.
 
Noorte peamisteks probleemideks on koolikohustuse mittetäitmine, vaba aja veetmise võimaluste vähesus ning süvenev sõltuvusainete (peamiselt alkohol ja sigaretid) tarbimine.
 
2.4.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
  
Alusharidus
Tugevad küljed
Lasteaia olemasolu vallas
Stabiilne ja kvalifitseeritud personal
Kõik koolieelikud käivad lasteaias
Lasteaia hoolekogu
Asukoht vallakeskuses
Kooliga ühine transpordikorraldus
  
Nõrgad küljed
Laste arvu vähenemine
Logopeedi puudumine
Lasteaia asumine korterelamus
  
Probleemid
Vahendite puudus
Lasteaia pedagoogide madal palk 
Mõned lapsed sõidavad üksi liinibussiga lasteaeda
  
Arenguvajadused
Kooli ja lasteaia ühendamine 
Projektitaotluste esitamine täiendavate vahendite saamiseks
  
Üldharidus
Tugevad küljed
Tugev identiteet ja oma kooli tunne
Uus koolimaja
Tasemel kaasaegne köögiblokk
Jõusaali olemasolu
Kuutsi Raamatukogu paiknemine kooliga samas hoones
Kaasaegsed õppevahendid osades aineklassides
Korralik IT baas ja interneti olemasolu
Hea transpordikorraldus 
Kvalifitseeritud, end pidevalt täiendav ja ühtlase vanuselise jaotusega kaader
Õpilase, õpetaja ja vanemate koostöö
Õpilaste individuaalprogrammid ja töö koolieelikutega
Pikapäevarühma olemasolu 
Parandusõppe rühm ning vastava eriväljaõppega kaader
Preemiareisid parimatele õpilastele
Koolileht
Traditsioonilised kooliüritused ja programmid
Sõprussidemed Ape linnaga Lätis ja Kaavi vallaga Soomes
Hea koostöö vallavalitsuse, valla hallatavate asutuste ja valla elanikega
  
Nõrgad küljed
Laste arvu vähenemine
Kaugus suurematest keskustest
Õpilased elavad koolist kaugel
Erispetsialistide puudumine (logopeed, psühholoog)
Eelkutseõppe puudumine
Puudub hariduskomisjon vallavolikogu juures
Võimla puudumine
Paljudes klassides vananenud sisustus ja vananenud või puuduvad õppevahendid 
Poiste tööõpetuse klass ei ole kohane õppetöö läbiviimiseks
   
Probleemid
Liitklasside tekkimise oht
Koolikohustuse mittetäitmine
2007. aastaks peavad õpetajad omama erialast kõrgharidust
   
Arenguvajadused
Hariduskomisjoni moodustamine vallavolikogu juurde
Erialaspetsialistide kutsumine kooli (logopeed, psühholoog)
Eelkutseõppe sisseviimine
Tihedam ja tulemuslikum koostöö lastevanematega
Õpilaskodu/internaadi loomine kooli juurde
Sisekommunikatsiooni parandamine
  
Noorsootöö
Tugevad küljed
Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid vallas
MTÜ Motoklubi WILDHOGS MC
  
Nõrgad küljed
Noorsootöötaja või valdkonna eest vastutava inimese puudumine
Noortekeskuse puudumine
Noorsootöö ainult koolikeskne
  
Probleemid
Noored elavad hajali ja neid on raske koondada
Informatsiooni puudumine noorte soovide kohta 
  
Arenguvajadused
Noorsootöö tugigrupi moodustamine
Noorsooprojektide kirjutamine
Noorteühenduste loomisele kaasaaitamine
  
2.5 Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
  
2.5.1 Sotsiaalhoolekanne

  
Mõniste valla sotsiaalvaldkonna paremaks korraldamiseks on loodud vallavolikogu juurde sotsiaalkomisjon ning vallas töötab sotsiaaltöö spetsialist. Tihedat koostööd tehakse Võru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonnaga. Vallal puuduvad oma sotsiaalhoolekande asutused.
  
Joonis 8. Mõniste valla sotsiaalhoolekande struktuur
  

Olulisemad sotsiaalsed probleemid vallas on järgmised:
- sotsiaalhoolekande teenuste vähesus
- hoolekande spetsialistide puudumine
- tööpuudus, pikaajaline töötus ja vaesus, mis on põhjustanud püsiva toetustest sõltuva elanikerühma ja süvendanud alkoholitarbimist
- probleemsete perede toimetulematus laste kasvatamisel ja hooldamisel
- puuetega inimeste vajaduste ebapiisav rahuldamine
- noorte vaba aja sisustamise võimaluste vähesus 
- noorte tööharjumuse kujundamine
 
Sotsiaaltoetused ja –teenused
Vallaelanike toimetulekutoetused kaetakse riigieelarvest. 2003. aastal maksti toimetulekutoetust välja 704 korral. Toimetulekutoetuse saajate arv vallas on aastate lõikes vähenenud.
 
Tabel 18. Riigieelarveline toimetulekutoetus (kroonides)

Aasta Makstud toetused Esitatud taotluste arv Rahuldatud taotluste arv
2000 611 200 965 965
2001 582 200 1005 1005
2002 554 709 744 744
2003 574 336 705 704
  

Vallaeelarvest makstakse vallaelanikele sünnitoetust, matusetoetust, koolilõputoetust, koolitoidutoetust ja ravimitoetust. Viimase nelja aasta jooksul on vallaeelarvest makstavate toetuste summa suurenenud enam kui kaks korda. 
  
Tabel 19. Vallaeelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused (kroonides)

Toetuse liik 2000 2001 2002 2003
Sünnitoetus - - 8 000 13 000
Matusetoetus 11 370 9 500 11 200 18 868
Koolilõputoetus 6 215 9 240 5 758 12 289
Koolitoidutoetus 18 330 11 633 5 805
Ravimitoetus 2 500 2 108 3 172 9 282
  

Vallas on 2004. aasta alguse seisuga 17 sotsiaaleluruumi, sotsiaaleluruumide taotlejaid on 12. Vallas elab ka 8 hooldusperet. 
  
Tabel 20. Sotsiaaleluruumid Mõniste vallas

Aasta Eluruumide arv Taotlejate arv
2000 8 6
2001 8 6
2002 14 9
2003 14 10
2004 17 12
  

Eakate hoolekanne
Pensioniealisi inimesi on Mõniste vallas 2004.a. alguse seisuga 242, neist mehi 76 ja naisi 166. Eakatele pakutakse kodu- ja eluasemeteenust ning abistatakse erinevate abivahendite hankimisel.
  
Tabel 21. Eakate ava- ja koduhooldusteenused

Sotsiaalteenus Teenust kasutatavate vanurite arv
2000 2001 2002 2003 2004
Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine 1 3 5 6 3
Koduteenused - Pesu pesemine - 5 6 8 6
Koduteenused - Küttepuude muretsemine - 10 12 8 5
Eluasemeteenused - 1 1 1 1
  

Vallal puudub oma hooldekodu ja seepärast elavad vastavat teenust vajavad vanurid väljaspool koduvalda asuvates hooldekodudes.
  
Tabel 22. Mõniste valla vanurid hooldekodudes

Hooldekodu Hooldekodus elavate vanurite arv
2000 2001 2002 2003 2004
Hargla Hooldekodu 3 1 1 2 2
Rõuge Hooldekodu - - 1 1 1
  

Mõniste vallas tegutsevad eakate klubi Mehkamaa memmed-taadid ja Mõniste Maanaiste Selts. 
  
Puuetega inimeste hoolekanne
2004. aasta alguse seisuga elas Mõniste vallas 267 puuetega inimest. Puuetega inimeste arv vallas on läbi teinud hüppelise tõusu kasvades 161 inimeselt 2001. aastal 269 inimeseni 2003. aastal. 
  
Tabel 23. Puuetega inimeste arv vallas 2001-2004

Puude raskusaste Puuetega inimeste arv
2001 2002 2003 2004
Sügav puue 39 37 41 42
Raske puue 102 147 178 195
Keskmine puue 20 40 50 30
Puudega lapsed - Raske puudega 4 3 3 3
Puudega lapsed - Keskmise puudega 2 1 1 1
Puuetega inimeste arv kokku 161 224 269 267
  

Puuetega inimestele võimaldatakse riigieelarvest järgnevaid toetusi.
  
Tabel 24. Riigieelarvest rahastatavad sotsiaaltoetused

Toetuse liik Toetuse saajate arv
2001 2002 2003 2004
Puudega lapse toetus 4 3 3 3
Hooldajatoetus 145 195 230 210
Rehabilitatsioonitoetus 1 3 10 1
  

Vald pakub puuetega inimestele koduse hooldamise teenust, mida viimasel kahel aastal on kasutanud 2 inimest.
  
Tabel 25. Vallaeelarvest rahastatavad puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Toetuse liik Toetuste saajate arv
2000 2001 2002 2003 2004
Koduse hooldamise teenus 4 3 5 2 2
  

Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid vallas puuduvad.
 
Valla elanikud kasutavad järgmiste sotsiaalhoolekande asutuste teenuseid:
- Võrumaa Sotsiaaltöö Keskus,
- AS Lõuna-Eesti Haigla hooldusosakond ja erihooldusosakond,
- Hargla Hooldekodu,
- Rõuge Hooldekodu,
- Urvaste Eriinternaatkool,
- Vastseliina Sanatoorne Kool.
 
Koostöö sotsiaalvaldkonnas 
Sotsiaalkindlustusameti ja Tartu Pensioniametiga toimub koostöö erihoolduse ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekande korraldamisel. Töötute abistamiseks teeb vald koostööd Riikliku Tööhõiveametiga ja erinevate rehabilitatsiooniasutustega ning Võrumaa Sotsiaaltöökeskusega 
 
Koostöös teiste omavalitsustega viiakse ellu ühiseid projekte ning koos taanlastega on läbi viidud võrgustikutöö koolitus ja mitmeid seminare.
 
2.5.2 Tööhõive
 
Tööealiste inimeste arv vallas 01.01.2004.a. seisuga oli 615, neist mehi 346 ja naisi 269. Tööhõiveameti andmetel on 01.10.2004.a. seisuga Mõniste vallas 17 töötut. Nendest töötu abiraha saab 15 inimest. Abiraha ei saa 2 inimest. 
 
Enamus Mõniste valla töötajatest (67%) töötab koduvallas. Maakonnakeskuses Võrus töötab 10% töötajatest, mujal tõmbekeskustes (Antsla, Valga, Tartu) töötab 16% töötajatest ja liikuv töökoht on 7% töötajatest.
 
Joonis 9. Mõniste valla töötajate töökoha asukoht (%) 2000. aastal

  

Peamised tööpuudust põhjustavad faktorid on:
- vabade töökohtade puudumine,
- väga madalalt tasustatud töökohad,
- rasket füüsilist tööd nõudvate, ebamääraste töötingimustega töökohad erasektoris,
- õpitud abituse sündroomi ilmnemine,
- tööle asumisega satutakse “vaesuslõksu” – rahaliselt raskemasse seisu kui mitte töötades,
- sõltuvusainete kuritarvitamine,
- strukturaalne tööpuudus.
 
2.5.3 Tervishoid
 
Valda teenindab üks perearstipunkt ja hambaravikabinet, mis asuvad Mõniste külas. Perearstipunktis võtavad patsiente vastu perearst ja perearstiõde. Teostatakse esmaseid analüüse ja väikekirurgilisi operatsioone. Perearstiõde on ööpäevaringselt patsientidele kättesaadav ja infovahetus patsientide ja arsti vahel toimib hästi.
 
Probleeme esineb eriarstide vastuvõtule pääsemisega. Vallas eriarstide vastuvõtt puudub ja vastuvõtule tuleb sõita kas Võrru või Tartusse. Vallas puudub apteek.
 
2.5.4 Turvalisus
 
Turvalisuse tagamine vallas on politsei korraldada. Paraku on Mõniste vallal ühine konstaabel Varstu vallaga, mis välistab tema pidava kohaloleku ja järelvalve.
Turvalisuse tagamisel omavad tähtsust ka vallas tegutsevad Võrumaa Päästeteenistuse Mõniste tugikomando ja Valga Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piiripunkt.
 
Valdkonna peamiseks eesmärgiks on ennetus- ja teavitustöö tõhustamine. Oluline on koostöö arendamine kohaliku omavalitsuse, politsei, kaitseliidu ja päästeteenistuse vahel.
Organiseeritud naabrivalve vallas puudub.
 
2.5.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
  

Sotsiaalhoolekanne
Tugevad küljed
Koostöö riigiametitega (Tööhõiveamet, Tööturuamet)
Tugigrupp pikaajaliste töötute tööturule tagasiaitamiseks
  
Nõrgad küljed
Vabade töökohtade puudumine
Vähetasustatud töökohad
Rasked ja ebamäärased töötingimused erasektoris
Õpitud abitus – ainsaks sissetulekuks sotsiaaltoetused
Täiend- ja ümberõppe võimaluste puudumine
Nõustaja puudumine
  
Probleemid
Sõltuvusainete kasvav tarbimine
Suur tööpuudus ja palju töötuid
Varjatud tööpuudus
Pikaajalised töötud on kaotanud lootuse leida töökohta
Põllumajandusettevõtete kui põhilise tööandja hääbumine 
Infopuudus koolitus- ja töövõimalustest
Oskamatus projekte kirjutada
  
Arenguvajadused
Töökohtade loomine
Täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumine 
Tugigruppide jätkuv rakendamine
Ennetustöö sõltuvusainetest hoidumiseks 
  
Elanike tervis, elukeskkonna kvaliteet, tervishoiuteenused
Tugevad küljed
Perearstikeskuse olemasolu
Kompetentne ja kohalikke inimesi tundev personal perearstipunktis
Esmaste analüüside ja väikekirurgiliste operatsioonide tegemise võimalus kohapeal
Hambaravi olemasolu 
Perearstiõe kättesaadavus 24 tundi ööpäevas
Kiire infovahetus patsientide ja arsti vahel
Hea koostöö sotsiaaltöötajaga
Tervishoiuteadlikkuse infopäevad ja loengud (eriti koolis) 
  
Nõrgad küljed
Apteegi puudumine 
Vallaelanike üldine nõrk tervislik seisund
Eriarstid ja taastusravi võimalused kaugel 
  
Probleemid
Perearst ei ela kohapeal 
Pikad järjekorrad eriarstile pääsemiseks
Süvenev alkoholism, suitsetamine ja stress elanikkonnas
  
Arenguvajadused
Apteek valda
Massaaži ja taastusravi teenuste pakkumine
Puuetega inimeste vajaduste väljaselgitamine ja hoolduse garanteerimine
  
Turvalisus
Tugevad küljed
Turvaline ja rahulik elukeskkond
Päästeteenistuse ja piirivalve kohalolek
Koostöö kriminaalhooldajatega 
  
Nõrgad küljed
Vabatahtliku korrakaitseorganisatsiooni puudumine vallas 
Vallas on palju järelvalveta omandit
Konstaabel kahe valla peale (ei viibi pidevalt kohapeal)
  
Probleemid
Euroopa Liidu ruumis suureneb ka kriminogeense elemendi liikumine piiril
Euroopa Liidu sees kaob piiridel kontroll kauba liikumise üle 
  
Arenguvajadus
Vallal vajadus oma konstaabli järele 
Vabatahtliku korrakaitseorganisatsiooni loomine vallas
Ametkondade vahelise koostöö tihendamine
Tihedam koostöö inimese ja politsei vahel
  

2.6 Kultuur, sport ja vaba aeg
 
2.6.1 Kultuur
 
Mõniste vallas tegutsevad kultuuriasutused on Mõniste Rahvamaja, Mõniste Muuseum, Mõniste ja Kuutsi Raamatukogu.
 
Mõniste Rahvamaja
Mõniste Rahvamaja ehitamist alustati 1932.a. Mõniste Haridusseltsi eestvedamisel. Maja valmis 1940.a. sügisel ja avati oktoobripühade ajal juba võimul oleva Nõukogude valitsuse poolt. 
 
Praegu tegutsevad rahvamajas naisrahvatantsurühm, naisansambel, segaansambel, aegajalt käib koos näitering. Eakate klubi "Mehkamaa memmed ja taadid", on tegutsenud 10 aastat ja loonud tihedad sõprussidemed mitmete sarnaste klubidega. Memmedel ja taatidel on oma rahvatantsurühm, naisansambel ja rahvamuusikaansambel. 
 
Rahvamajal on sõprussidemed Läti Vabariigi Ape linnas, Soome Vabariigi Kaavi vallas, Norra Kuningriigi Rogalandi maakonnas ja Venemaal Udmurtias. Suviti on käidud kontsertkavaga sõpradel külas Kaavis, Rogalandis ja Udmurtias. Ape taidlejatega on iga-aastased vastastikused külaskäigud. 2002.a.suvel toimusid Mõniste Sõprade Päevad, kuhu olid kutsutud kõik kauged tuttavad. Mõniste Sõprade Päevade raames korraldati lastelaager, kus osalesid eesti, läti ja udmurdi lapsed. 
 
Mõniste Muuseum
Mõniste vallas asub Mõniste Muuseum, mis on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal. Tegemist on koduloomuuseumiga, mis on vanim omataoline Eestis (asutatud 1948.a.). Muuseumi ekspositsiooni suund on Lõuna-Eesti talu 19. ja 20. sajandil. 
 
Muuseumi üldpind 8265 m2, mille juurde kuuluvad järgmised hooned:
- 19. saj. “tsaariaja” ehitised- rehielamu, ait, saun, püstkoda,
- 20. saj. alguse, ”eestiaja” ehitised – elumaja, ait, kuur, kelder,
- 20. saj. II poole ehitised – elumaja, kuur, küün, saun. 
 
Kogude suurus seisuga 01.01.2004.a. oli 11588 säilitusühikut ja neist oli teaduslikult kirjeldatud 11527 museaali ehk 99%. Muuseumis töötab 2 täistööajaga ja 2 osalise tööajaga töötajat.
Muuseumi külastatavus jääb 7000 ja 8000 külastaja vahele aastas. Muuseumis korraldatakse Muuseumis toimub rohkesti erinevaid üritusi ja koostöös kooliga on käivitatud õpitubade projekt Muuseumi tutvustab internetikodulehekülg aadressil http://www.hot.ee/monistem/.
 
Raamatukogud
Mõniste vallas asub kaks raamatukogu – Kuutsi Raamatukogu ja Mõniste Raamatukogu. Raamatukogudes on kokku lugejaid 2003. aasta seisuga 552 ja kogude maht on üle 21 000. Avalik internetipunkt on olemas mõlemas raamatukogus.
  
Kuutsi Raamatukogus on avarad ruumid ja head võimalused lugejate teenindamiseks. Mõniste Raamatukogu kasutada on üsna kitsad ruumid, kuid tulevikus on plaanis kooli ja lasteaia liitmisel viia Mõniste Raamatukogu üle senistesse lasteaia ruumidesse. 
  
Raamatukogud peavad muutuma avalikeks teabekeskusteks, kus on võimalused eneseharimiseks (nii raamatute, ajakirjade kui interneti kaudu), informatsiooni saamiseks ja vaba aja sisustamiseks.
  
Tabel 26. Mõniste valla raamatukogude andmed

Raamatukogude andmed Kuutsi raamatukogu Mõniste raamatukogu
Külastuste arv (2003) 3296 2785
Lugejate arv (2003) 308 244
Kogude maht (2003) 11945 9179
AIP Olemas Olemas
  

Traditsioonilised kultuuriüritused
Mõniste vallas on väga mitmekesine kultuurikalender.
  
Tabel 27. Mõniste vallas toimuvad traditsioonilised kultuuriüritused

Üritus Toimumise aeg Korraldaja
Memme-taadi pidu veebruar-aprill Mõniste Rahvamaja
Mehkamaa Ööbik märts-aprill Mõniste Kool, 
Mõniste Rahvamaja, 
Mõniste Lasteaed
Piirkondlik laste lauluvõistlus mai Mõniste Kool, 
Mõniste Lasteaed
Kevadmängud mai Mõniste Rahvamaja
Mehkamaa Mängud suveperiood Mõniste Rahvamaja
Hooaja alguse üritus oktoobri algus Mõniste Rahvamaja
Pere- ja projektipäevad märts oktoober Mõniste Kool
Hõimupäevad oktoober Mõniste Rahvamaja
Päkapikumaa detsember Mõniste Muuseum Mõniste Rahvamaja
Aastalõpu pidu detsember Mõniste Rahvamaja
  

2.6.2 Sport
   
Punkt 2.6.2. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine”: 
 
Sportimisvõimalusi pakuvad Mõniste Kooli staadion ja jõusaal. Vabas õhus sportimiseks on olemas mitu matka- ja seiklusrada. Vallas puudub sisehall, kus oleks võimalik sportida aastaringselt.
 
Erinevaid spordiüritusi ei ole vallas palju ja enamus neist on seotud koolispordiga. 2004. aastal toimusid Mõniste Kooli esimesed suveolümpiamängud ning 2006. aastal esimesed taliolümpiamängud.
 
2.6.3 Muud kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalused
 
Kultuuriüritusi korraldatakse rahvamajas ja rahvamaja välislaval, muuseumis ja muuseumi õues, koolis, Mõniste pargis, Karisöödi pargis ja Metsavenna talus.
 
2.6.4 Mittetulunduslikud organisatsioonid Mõniste vallas
 
Mittetulundussektor on Mõniste vallas alles välja kujunemas. Loodud on mitu mittetulundusühingut ja üks seltsing. 
  
Tabel 28. Mittetulunduslikud organisatsioonid Mõniste vallas
Tabel 28. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 

Nimi Kontakt Eesmärk
MTÜ Mõniste Maanaiste Selts 66002 Mõniste küla 
Mõniste side 
Võru maakond
Telefon: 789 1208
Külaelu edendamine, kultuuri ja traditsioonide säilitamine, tervise- ja kodukultuuri edendamine, vaba aja veetmise korraldamine
MTÜ Motoklubi WILDHOGS MC 66001 Tiitsa küla 
Kuutsi side 
Võru maakond
Telefonid: 789 0723; 566 76 934
http://www.wildhogsmc.ee 
E-post: tornimae@hot.ee 
Motokultuuri edendamine ja propageerimine Mõniste valla ja naabervaldade noorte seas, vaba aja veetmise võimaluste loomine (väljasõidud, sõprusõhtud, motomatkad), liikluskasvatus, tehniliste oskuste arendamine
MTÜ Tursa Küla Arengurühm 66001 Tursa küla 
Kuutsi side 
Võru maakond
Telefon: 78-90629
E-post: tursakyla@hot.ee 
Tursa küla elanike aktiviseerimine, küla arendamine, ühisürituste korraldamine
Kivioja seltsing 66002 Tundu küla 
Mõniste side 
Võru maakond
Telefon: 78-91211
E-post: edatuvikene@hot.ee  
Tundu küla ühise elukeskkonna arendamine, elanike aktiviseerimine, ühisürituste korraldamine
Lauluseltsing „Dimena” 66001 Kuutsi side Võru maakond Koorilaul
MTÜ Ääremaa Noored 66002 Mõniste küla 
Mõniste side Võru maakond
Telefon: 56243205
E-post: tornimae@hot.ee 
Piirkonna elanikele, sealhulgas noortele, tingimuste loomine tegutsemaks vaba tahte alusel väljaspool perekonda, õppekava ja tööd oma vaimse ja füüsilise arengu soodustamiseks; samuti piirkonna looduse, kultuuripärandi ja arenguvõimaluste tundmaõppimine, keskkonna- ja loodusekaitse probleemidega tegelemine, keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine, säästliku ja tervisliku eluviisi propageerimine, harrastustegevuse ja kultuurielu elavdamine ning mitmekesistamine, elanike ühiskondliku aktiivsuse tõstmine.
  
2.6.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
   
Kultuuriasutused
Tugevad küljed
Traditsioonilised kultuuriüritused
Paikkonna spetsiifiline kultuur ehedal kujul
Kultuurialased sõprus- ja koostöösidemed välisriikidega 
Koostöö naabervaldadega 
Sõprussidemed teiste kultuuriasutustega
Muuseumil väga põhjalik kogu talukultuuri arengust
Muuseumi kogu on teaduslikult kirjeldatud
Praktilise töö õppepäevad muuseumis
Muuseumi suur külastatavus
Muuseumi kodulehekülg 
  
Nõrgad küljed
Külalisesinejate kutsumine kallis
Massikultuuri pealetung 
Ringijuhtide vähesus ja madalad palgad
Rahvamaja tehniline baas vananeb kiiresti
  
Probleemid
Noored ei osale kultuuritöös
Vähene koostöö muuseumi, vallavalitsuse, kooli ja rahvamaja vahel
Inimestel puudus tahe kultuurielust osa võtta
  
Arenguvajadused
Rahvamaja projekteerimise lõpetamine ja rekonstrueerimine
Ringijuhtide töötasu suurendamine
Koostöö arendamine valla kultuuriasutuste ja vallavalitsuse vahel
  
Raamatukogud
Tugevad küljed
Kuutsi Raamatukogu avarad ruumid 
Interneti olemasolu mõlemas raamatukogus
  
Nõrgad küljed
Mõniste Raamatukogu kitsad ruumid 
Telefoni puudumine Kuutsi raamatukogus
Raamatute ostuks vähe võimalusi 
  
Arenguvajadused
Mõniste Raamatukogu üleviimine praeguse lasteaia ruumidesse, kui lasteaed viiakse üle koolimaja ruumidesse
Raamatukogude varustamine vajaliku infotehnoloogiaga
Raamatukogude muutmine kohalikeks teabekeskusteks
  
Seltsid ja klubiline liikumine
Tugevad küljed
Aktiivne memmede-taatide klubiline tegevus
Klubiline tegevus liidab vallainimesi
Aktiivselt tegutsev segakoor Dimena
  
Nõrgad küljed
Koostöö puudulikkus
Erinevate huvigruppide sallimatus üksteise vastu
  
Sport (spordirajatised, klubiline liikumine, spordiüritused)
Tugevad küljed
Tugev ja tulemuslik koolisport 
Jõusaali olemasolu
  
Nõrgad küljed
Spordihoone puudumine
Ülevallaliste spordiürituste vähesus
Valla oma spordiklubi puudumine
  
Arenguvajadused
Staadioni ja palliplatsi renoveerimine
Spordiinventari soetamine ja uuendamine
Koostöövõrgustiku väljaarendamine
  
Muud kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalused
Tugevad küljed
Mitmekülgsed seiklus- ja matkarajad
Vallas mitmed vabaõhuürituste läbiviimise kohad
 
Nõrgad küljed
Rahaliste vahendite vähesus
Puudub valdkonna koordinaator
  
Arenguvajadused
Vabaõhuürituste läbiviimise kohad vajavad korrastamist
  

2.7 Mõniste valla SWOT analüüs
Mõniste valla üldise olukorra hindamiseks kasutati SWOT-analüüsi meetodit. Ajurünnaku käigus on välja toodud Mõniste valla tugevad ja nõrgad küljed, valla võimaluste- ja ohuallikad. Valla tugevad ja nõrgad küljed, ohu- ja võimalusteallikad on järjestatud tähtsuse järjekorras. 

  

Mõniste valla tugevad küljed
Kvaliteetset ja konkurentsivõimelist põhiharidust pakkuv kool
Kaasaegne õpikeskkond ja õpivahendid
Mitmekesine ja puhas looduskeskkond
Turvaline elukeskkond
Tugev omakultuur ja identiteeditunne
Interneti kättesaadavuse kasv
Raamatukogude kujunemine teabekeskusteks
Valla paindlikkus probleemide lahendamisel
Valla asukoht
Aktiivne koolinoorte huvitegevus 
Valla hea maine
Metsatöötlemise traditsioonid
Mitmekesine väikeettevõtlus
Tulemuslik koostöö ümberkaudsete kogudustega
Kohalike elanike omaalgatus
Kompetentne perearstikeskus ja hambaravi olemasolu
Atraktiivne kohalik muuseum
Kodutute ja heidikute puudumine
Koostöö sõpruskoolidega
Maareform lõppjärgus
Atraktiivne turismipiirkond
Lasteaia olemasolu
Tegutsev ja väljakujunenud põllumajandussektor
  
Mõniste valla nõrgad küljed
Elanikkonna vähenemine ja vananemine
Madal palga- ja elatustase
Elanikkonna üldine passiivsus ja vähene ettevõtlikkus
Kaugus keskustest takistab ettevõtluse arengut
Teatud erialaspetsialistide vähesus
Amortiseerunud ja vananenud sisseseadega rahvamaja
Inimeste lahkumine vallast
Vallaasutuste vähene koostöö
Valla territooriumil mitmed heakorrastamata omandid
Kohaliku konstaabli puudumine (praegu on kahe valla peale)
Noorsootöö koordineerimatus
Kütusetankla puudumine
Massikultuuri pealetung
Ühisveevärgi joogivee halb kvaliteet
Teede halb seisund
Vallavolikogu hariduskomisjoni puudumine
Apteegi puudumine
Võimla puudumine
Kultuuriüritustele külalisesinejate kutsumine kallis
Naabrivalve puudumine
Töökohtade vähesus
Toitlustusasutuste puudumine 
  
Mõniste valla võimaluseallikad
Valla atraktiivsuse ja maine tõstmine
Vahendite taotlemine läbi erinevate projektide
Turismipotentsiaali suurem ärakasutamine
Koostöö- ja sõprussidemete loomine ning arendamine nii Eesti kui välismaiste partneritega 
Looduslike ressursside suurem kasutuselevõtmine
Sotsiaalstruktuuri arendamine
Külaliikumise aktiviseerimine
Internetiühenduste arvu suurendamine ja kättesaadavuse tõstmine
Toitlustus- ja teenindussektori väljaarendamine
  
Mõniste valla ohuallikad
Riikliku regionaalpoliitika puudumine
Töötuse kasv
Süvenev alkoholism
Ebakindlus tuleviku suhtes

   

  

3. MÕNISTE VALLA ARENGUSUUNDUMUSED JA VALMISOLEK MUUTUSTEKS
  
3.1 Mõniste valla arengusuundumused
Punkt 3.1. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 
  
Rahvastik

- Mõniste valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud umbes 20 inimese võrra aastas. 2004. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mõniste vallas 1117 inimest.
- Üle 60% Mõniste valla elanikest elavad kolmes suuremas külas. Saru külas elab 2004.a. alguse seisuga 334, Mõniste külas 236 ja Kuutsi külas 112 inimest. Teistes külades jääb rahvaarv alla 50 inimese.
- Mõniste valla elanikkond on vähenev ja vananev. 
Juhtimine ja regionaalhaldus
- Mõniste valda juhib ja valla arengut suunab üheksaliikmeline vallavolikogu ja neljaliikmeline vallavalitsus.
- Vallavalitsuse poolt pakutavad avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad.
- Valda tutvustab kodulehekülg www.moniste.ee .
- Valla eelarve maht on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, ulatudes 2004.a. 8,5 miljoni kroonini.
- Viimaste aastatel on tehtud suured investeeringud haridusvaldkonda, valla teede remondiks ja reoveepuhastite renoveerimiseks.
- Vallavalitsus teeb tihedat koostööd naaberomavalitsustega (Varstu, Taheva), võtab aktiivselt osa Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegemistest.
- Mõniste vallal on vallavalitsuse tasemel koostöö- ja sõprussuhted Ape linnaga Läti Vabariigis, Kaavi vallaga Soome Vabariigis, Rogalandi maakonnaga Norra Kuningriigis ning Debjossõ rajooniga Vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigis.
- Külaliikumine Mõniste vallas on hoogustumas. Külaseltsid on olemas Tundu ja Tursa külas ning teisteski külades on tekkimas külaelu arendamise grupid. Lisaks edendab kohalikku külaelu Mõniste Maanaiste Selts.
- Maareform Mõniste vallas on lõppjärgus - 84% valla maadest on kantud maakatastrisse
  
Ettevõtlus
- Mõniste valla peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on liha- ja piimatootmine, puidutöötlemine ja turismindus. 01.01.2004.a. seisuga tegutseb vallas 10 osaühingut, 2 tulundusühingut ja 34 äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjat.
- Põllumajandusliku tootmise põhiharud on liha- ja piimatootmine ning teraviljakasvatus. Aktiivsemalt on hakatud tegelema lambakasvatuse, hobusekasvatuse, faasanikas-vatuse ja mesindusega.
- Puidutöötlemise ettevõtted tegelevad peamiselt saematerjali tootmise ja kuivatamise ning liimpuidu, kaubaaluste ja kaminapuude valmistamisega.
- Turismisektori arenguks pakub hulgaliselt võimalusi valla mitmekesine looduskeskkond. Loodusturismi arendamiseks on märgistatud mitmed matka-, seiklus- ja õpperajad. 
- Vallas on mitmeid turismiettevõtjaid, kes tegelevad seminari-, loodus-, seiklus- ja jahiturismiga. Paraku on nende omavaheline koostöö nõrk. Olukorda aitaks parandada i-punkti loomine valda ja koordineeritud koostöö erinevate ettevõtjate ja ühingute vahel eesmärgiga töötada välja ühine turismistrateegia.
- Vallas on viis kauplust, puudub korralik toitlustus- ja majutusasutus.
Suureks probleemiks on kütusetankla puudumine.
- Tööpuudus on vallas väga kõrge. 
- Peamised tööpuudust põhjustavad faktorid on vabade töökohtade puudumine, väga madalalt tasustatud töökohad, õpitud abituse sündroom (toetustest elamine on kasulikum kui töölkäimine) ja sõltuvusainete kuritarvitamine.
- Mõniste valla töötajatest töötab 2/3 koduvallas.
Peamisteks pendelrände sihtkohtadeks on lähimad tõmbekeskused Võru ja Valga.
  
Tehniline infrastruktuur
- Valla teedevõrgustik tagab ühenduse vallasiseselt ja lähimate linnadega.
- Valda läbib päevas kokku 11 bussiliini. 
- Mõniste valla külad on varustatud elektrienergiaga. Valla territooriumil on 46 alajaama, mis tagavad rahuldava elektrienergia kättesaadavuse. 
- Tänavavalgustus valla suuremates külades Mõnistes ja Sarus vajab kaasajastamist.
- Vald on kaetud telefoni- ja mobiilsidega. 
- Internetiühenduste arv kasvab pidevalt ning tulevikus peab internet jõudma iga koduni. 
  
Heakord, looduskeskkond ja keskkonnakaitse
- Mõniste vald on mitmekülgse loodusega, kus suured metsamassiivid vahelduvad jõgede, järvede, soode, luhtade ja niitudega, olles elu- ja kasvupaigaks märkimis-väärsele hulgale linnu-, looma- ja taimeliikidele.
- Mõniste valla territooriumil asuvad mitmed erineva kaitseotstarbega alad. Neist tuntumad on Karula Rahvuspark, mis hõlmab valla põhjaosa, Peetri jõe maastikukaitseala ning Mustjõe luha linnuala.
- Üle poole (57%) valla territooriumist on kaetud metsaga. Suured metsamassiivid on valla põhja- ja lõunaosas. Metsi haldavad Taheva, Antsla ja Roosa metskonnad ning eraomanikud. 
- Keskkonnateadlikkus ja suhtumine loodusesse on viimastel aastatel paranenud. Selleks on andnud tõuke mitmed heakorrakampaaniad (Tee Puhtaks) ja infopäevad koolis.
- Joogivee rauasisalduse vähendamiseks on tarvis puurkaevudele paigaldada rauaeraldusfiltrid.
- 2003. ja 2004 aastal tehti investeering Saru reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.
- Valla vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Mõniste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava valmib 2004. aasta lõpuks. 
- Keskkonnale ohuks olnud Mõniste prügila on suletud. Valla puudub ühtne prügiveokorraldus. 
- Vallas asub ohtlike jäätmete kogumise punkt ning on läbi viidud mitmeid jäätmete kogumise kampaaniaid.
  
Haridus ja noorsootöö
- Vallas on võimalik omandada heal tasemel alus- ja põhiharidust. Töötab lasteaed-põhikool.
- Mõniste Lasteaed asub korterelamus selleks kohandatud ruumides. Kavas on lasteaia üleviimine Mõniste Kooli ruumidesse. 
- Mõniste Kooli hoone vana osa on ehitatud 19. sajandi lõpus ja on osaliselt renoveeritud. Kooli juurdeehitus valmis 2000. aastal ja on ehitatud kõiki kaasaja nõudeid järgides, mis tagab õpilastele ja õpetajatele head õppimis- ja töötingimused.
- Koolil puudub võimla.
- Mõniste Koolis töötab viisteist pedagoogi, neist kolmteist põhikooli ja kaks lasteaia osas. Seitsmel õpetajal on pedagoogiline kõrgharidus ja kaheksal kesk-eriharidus, neist kaks omandavad kõrgharidust kaugõppes.
- Õpiraskustega lastega tegelevad Mõniste Koolis vastava väljaõppe saanud pedagoogid. Õpiraskustega laste paremaks integreerimiseks on loodud parandusõpperühmad, rakendatakse tugiõpet.
- Mõniste Kooli õpilaste arv on viimastel aastatel vähenenud, olles 2004/2005 õppeaasta alguses 121. Samas näitab prognoos õpilaste arvu kasvu alates 2007. aastast.
- 2004/2005 õppeaasta alguses õppis valla lastest teiste omavalitsuste koolides 55 õpilast.
- Mõniste Koolil on pikaajalised sidemed Ape kooliga Lätis ja Kaavi valla kooliga Soomes. Toimuvad vastastikused külaskäigud ja korraldatakse ühisüritusi.
- Kooli juures on head võimalused huvihariduseks. Tegutseb mitu erinevat huviringi ja laste osavõtt on aktiivne.
- Täiend- ja ümberõppeks võimalused kohapeal puuduvad. Põhjus on valla vahendite nappuses ja potentsiaalse sihtrühma passiivses suhtumises. 
- Laste ja noorte vaba aja sihipäraseks kasutamiseks on Mõniste külas noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on vaja laiendada teistesse küladesse luues noortetoad.

  
Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
Sotsiaalhoolekanne
- Sotsiaalvaldkonna korraldamiseks on moodustatud vallavolikogu juurde sotsiaalkomisjon ning vallas töötab sotsiaaltöö spetsialist. 
- Sotsiaalvaldkonnas tehakse aktiivset koostööd Sotsiaalkindlustusameti, Töö-hõiveameti, Tartu Pensioniameti, Võrumaa Sotsiaaltöö Keskuse ja Võru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga. Ühisprojekte on läbi viidud ka partneritega Taanist. Tihe koostöö on mittetulundussektoriga, kirikute ning kogudustega.
- Vallaelanikud kasutavad vallast väljaspool asuvate sotsiaalhoolekande asutuste teenuseid.
- Mõniste vald maksab oma elanikele sünnitoetust, matusetoetust, koolilõputoetust, koolitoidutoetust ja ravimitoetust. Viimase nelja aasta jooksul on vallaeelarvest makstavate toetuste summa suurenenud enam kui kaks korda. 
- Vallas on 17 sotsiaaleluruumi ning nendes elab 7 inimest. Sotsiaaleluruumides on vaja teostada ulatuslikke remonttöid.
- Vallas elavate puuetega inimeste arv on viimastel aastatel järsult kasvanud, olles 2004. aasta alguses 267. 
Elanike tervis
- Valda teenindab üks perearstipunkt Mõniste külas, kus patsiente võtavad vastu perearst ja perearstiõde. Kohapeal tehakse esmaseid analüüse ja väikekirurgilisi operatsioone ning toimub suunamine eriarsti vastuvõtule.
- Perearst ei ela vallas, kuid perearstikeskuses töötab kompetentne ja kohalikke elanikke hästi tundev perearstiõde, kes on vajadusel patsientidele kättesaadav ööpäevaringselt.
- Töötab hambaravikabinet. 
- Tulevikus planeeritakse perearstikeskuse juurde taastusravikabineti ning apteegi rajamist, mille järele on suur vajadus.
- Vallaelanike tervishoiualane teadlikkus on üldiselt madal. Süveneb stress ja alkoholism. 
Vajalik on tervislike eluviiside propageerimine.
Turvalisus
- Korda tagab konstaabel, kes võtab vastu kodanikke ainult ühel päeval nädalas. Konstaabel ei ela vallas ja tema teeninduspiirkonda kuulub ka Varstu vald.
- Turvalisust suurendab piirivalve ja päästeteenistuse kohalolek.
  
Kultuur ja sport 
Kultuur
- Mõniste valla kultuurielu on mitmekülgne. Peamised kultuurisündmused toimuvad rahvamajas, muuseumis ja koolimajas. Vabaõhuüritusi korraldatakse Karisöödi pargis, Mõniste pargis, rahvamaja välilaval ja Metsavenna talus. 
- Viimastel aastatel on paranenud koostöö valla erinevate kultuuriasutuste, vallaelanike, seltside ja vallavalitsuse vahel. 
- Vallas tegutseb segakoor, memmede-taatide rahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm, 2 vokaal-instrumentaalansamblit, naisansambel ja rahvamuusikaansambel. Samuti tegeleb aktiivselt kultuurielu edendamisega Mõniste Maanaiste Selts.
- Mõniste Muuseumis on ainulaadne talurahvakultuuri kajastav püsiväljapanek. Eksponeeritud on talurahva elu 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Tulevikus on kavas muuseumi kollektsiooni täiendamine ja edasiarendamine.
- Mõniste vallas on kaks raamatukogu, mille teenust kasutavad pooled valla elanikud. Kuutsi Raamatukogu asub Mõniste Kooli avarates ruumides. 2005. aasta sügisest on ka Mõniste Raamatukogul avarad ruumid Mõniste külas endistes lasteaia ruumides.
- Raamatukogudes on olemas avalikud internetipunktid. Eesmärgiks on kujundada raamatukogud avalikeks teabekeskusteks.
Sport
- Spordiga saab tegelda Mõniste Kooli staadionil ja jõusaalis. Probleemiks on võimla puudumine.
- Kooli eestvedamisel on hakatud propageerima sportlikke eluviise. 2004. aastal toimusid esimesed kooli olümpiamängud ja 2006. aastal esimesed kooli taliolümpiamängud.
- Spordi propageerimisel tuleb ära kasutada loodust, mis oma vahelduva reljeefiga loob suurepärased võimalused erinevate tervisespordiradade väljaarendamiseks.
- Traditsiooniliste ülevallaliste spordipäevade (vastlapäev ning suvine perespordipäev) korraldamine on soikunud. Vajalik on nende taastamine tervislike eluviiside propageerimiseks.
  
3.2 Eluvaldkondade valmisolek muutusteks ning valla konkurentsi- ja koostöövõime
  
Iga omavalitsuse edukus sõltub suuresti tema konkurentsi- ja koostöövõimest, mis on tihedalt seotud erinevate eluvaldkondade suutlikkusega kohaneda uutes situatsioonides. Et paremini mõista Mõniste valla positsiooni maakondlikul ja Lõuna-Eesti tasandil, anti koostamise koostamise käigus hinnang valla erinevate eluvaldkondade ning konkurentsi- ja koostöövõime kohta.
  
Joonisel 11 on välja toodud erinevate eluvaldkondade praegune olukord, mis peegeldab muutuste vajalikkust antud valdkondades. Enim tööd ja muutusi nõuavad spordi, keskkonnakaitse, huvihariduse ja noorsootöö ning eelkõige ettevõtluse valdkond. Joonis annab ülevaate, millistesse valdkondadesse tuleb investeerida.
  
Joonis 10. Hinnangud Mõniste valla eluvaldkondadele

 

Konkurentsivõime alusteks on korraliku infrastruktuuri, kvaliteetse tööjõu, teadmiste ja tehnoloogiate ning toimiva valdkondliku koostöö olemasolu. Jooniselt 12 nähtub, et Mõniste vallas on nendest neljast komponendist parimas seisus valdkondlik koostöö.
 
Joonis 11. Hinnangud Mõniste valla konkurentsivõime ja koostöö näitajatele

  

Eelkõige tuleb vahendeid suunata neisse valdkondadesse, mis oluliselt parandavad elukvaliteeti. Nendeks valdkondadeks on infrastruktuur, turism, puhkemajandus ning haridus. 
  

 
4. VISIOON “MÕNISTE VALD 2012”
 
Mõniste on inimesekeskne, ettevõtlusele ja turismile orienteeritud, haridust, kultuuri ja sporti soosiv vald Eesti lõunatipus. Kaunis loodus, turvalisus, säästva ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest juhindumine tagavad meeldiva elukeskkonna ja positiivsed emotsioonid.

 
Mõniste valla arenguvisioon loob tulevikupildi vallast, kus on hea elada, õppida ja töötada ning kuhu külalised tahavad alati tagasi tulla. 
 
Eesmärkideni jõutakse ettevõtluse, puhkemajanduse ning hariduse sihipärase arendamisega. Selleks on vaja teha koostööd kohalikul tasandil ja välispartneritega ning otsida võimalusi investeeringute toomiseks valda.
 
Vallavalitsusel on arenguvisiooni realiseerimisel kandev roll. Vallavalitsuse ülesandeks on luua arenguks soodsad tingimused läbi infrastruktuuri arendamise, sotsiaalsfääri väljakujundamise ning juhtimise ja planeerimise.
 
 
5. ARENGUMUDEL
 
Mõniste valla arengus on kesksel kohal inimene ja kogukonna heaolu. Kvaliteetse elukeskkonna tagamisel on oluline roll tasakaalustatud ja jätkusuutlikul arengul. Mõniste vallal on oma edukomponendid, mille arendamine annab tõuke ka teiste valdkondade arenguks. Nendeks on: arenev ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond; mitmekülgsed hariduse-, kultuuri ja spordivõimalused; mitmekesised puhkamise ja vaba aja veetmise võimalused. Edukomponentide areng, tugev infrastruktuur, sotsiaalne kaitse ja turvalisus ning säästva arengu põhimõtete järgimine loovad eelduse valla elukeskkonna kvalitatiivseks hüppeks.
  
Joonis 12. Mõniste valla arengumudeli ja visiooni seostatus

   

Mõniste valla arengumudel määratleb valla võtmevaldkonnad, püstitab nende raames strateegilised eesmärgid ning toob välja eelisarendatavad tegevussuunad, mida sihipäraselt arendades on võimalik saavutada valla arenguvisioon.
 
Lähtudes Mõniste valla olukorrast, olemasolevatest ressurssidest, arengutrendide analüüsist ja visioonist, kujunevad välja Mõniste valla arengu võtmevaldkonnad:
 
5.1 Ettevõtlus
 
Aktiivne ja mitmekesine ettevõtlus on omavalitsuse arengu võtmeks. Mõniste vald väärtustab ettevõtlikke inimesi. Valla peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on liha- ja piimatootmine, teraviljakasvatus ning puidutöötlemine. 
  
Mõniste vald peab pöörama oma tähelepanu ettevõtlusinitsiatiivi igakülgsele toetamisele ja looma soodsad tingimused uute ettevõtete ja investeeringute tulekuks valda infrastruktuuride väljaarendamise näol. Oluline roll selles protsessis on koostööl ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.
  
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on soodsa ettevõtluskeskkonnaga vald, kus on olemas head tingimused investeerimiseks ja uutele ettevõtetele ning kes väärtustab ettevõtlikke ja teotahtelisi inimesi
 
Tegevussuunad:
- Ettevõtluse infrastruktuur
- Teenindus
- Põllumajandus
- Tööstus
- Koostöö
- Tööturupoliitika
 
5.2 Loodus- ja kultuuriturism ning puhkemajandus
 
Mõniste valla rikkuseks on ajaloo- ja kultuuripärand ning loodus. Need kolme komponenti võimaldavad tutvustada Mõniste valda kui atraktiivset ja huvitavat turismisihtkohta Eestimaa lõunatipus. Vajalik on välja töötada Mõniste valla ühtne turundusstrateegia ning aktiivsemalt kasutada valla tutvustamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.
 
Vallas tuleb korrastada vaatamisväärsed objektid, lõpule viia valla turismiobjektide viidastamine ning paigutada peamistele sissesõiduteedele valla kaardid. Välja tuleb arendada valla turismiinfrastruktuur ning soodustada teenindussektori (eriti majutus- ja toitlustuskohtade) teket. 
 
Valla mitmekesine loodus pakub häid võimalusi loodus-, matka- ja seiklusturismi teenuste osutamiseks. 
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga ning looduskaunite paikadega vald, pakkudes mitmekülgseid võimalusi vaba aja sisustamiseks ja meeldejääva puhkuse veetmiseks.
 
Tegevussuunad:
- Turismi infrastruktuur
- Asukohamarketing
- Loodus- ja kultuuriväärtuste eksponeerimine
- Puhkemajanduse väljaarendamine
- Koostöö
 
5.3 Haridus
 
Vallas on lasteaed ja põhikool. Konkurentsivõimeline ja kvaliteetne põhiharidus annab Mõniste valla noortele võimaluse edasiõppimiseks gümnaasiumites ja kõrgkoolides. 
 
Huviharidus ja noorsootöö nõuab senisest suuremat tähelepanu. Ringide tegevus, noortekeskuse väljaarendamine, noorte suurem kaasatus erinevatesse projektidesse ning noorte initsiatiivi toetamine annavad noortele enesekindlust ja õpetavad neid elus paremini hakkama saama. Valla eesmärgiks on väärtustada elanike elukestvat õpet ning soodustada täiend- ja ümberõpet. 
  
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vald pakub kvaliteetseid ja mitmekülgseid õppimisvõimalusi, väärtustades haridust ja haritust ning elukestva õppe põhimõtteid.

 
Tegevussuunad:
- Alus- ja üldharidus
- Huviharidus
- Täiend- ja ümberõpe
- Noorsootöö
 
5.4 Juhtimine ja koostöö
 
Mõniste vald on jätkusuutlik ja teotahteline omavalitsus, kes juhindub inimesekesksusest. Vald pakub oma kogukonnale kvaliteetseid avalikke teenuseid, mis on kergesti kättesaadavad ja tarbijasõbralikud. 
 
Valla tutvustamiseks, vallaelanikega suhtlemiseks ja informatsiooni avalikustamiseks on interneti kodulehekülg, mida pidevalt täiendatakse. Mõniste vald peab vajalikuks kinnistada elanikes oma valla tunnet, mis on mainekujunduse üks oluline osa. Valla meenete, suveniiride ja sümboolika ulatuslikum kasutamine võimaldab paremini valda tutvustada. 
 
Külaliikumise hoogustumine loob täiendavaid võimalusi eri piirkondade jätkusuutlikuks arenguks. 
 
Mõniste vald on aktiivne ja koostööaldis partner. Võetakse osa Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevusest. Arengule tuleb kasuks tihe koostöö naaberomavalitsustega. Vallal on koostöösidemed mitmete välispartneritega Lätis, Soomes, Norras ja Venemaal, kellega koos otsitakse võimalusi ühisprojektideks ja arendustegevuseks.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on arenev, teotahteline ja jätkusuutlik omavalitsus, kes on avatud koostööle, järgib tasakaalustatud arengu põhimõtteid ja on orienteeritud inimesekesksusele.
 
Tegevussuunad:
- Valla juhtimine ja avalikud teenused
- Valla mainekujundus
- Külaliikumine
- Koostöö avalikus sektoris
- Koostöö era- ja kolmanda sektoriga
 
5.5 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse
 
Mõniste vald on väga vaheldusrikka looduskeskkonnaga. Valla territooriumil paiknevad mitmed loodus- ja maastikukaitsealad. Liigirikas taime- ja loomakooslus pakub uurimisvõimalusi loodushuvilistele. Valla mitmekesine maastik jõgede, järvede, soode ja küngastega sobib suurepäraselt matkamiseks ja puhkamiseks.
 
On oluline, et vallast jääks külalistele meeldiv mulje ja siin oleks hea elada. Vaja on pöörata tähelepanu valla üldisele heakorrale. Keskkonna-alase informatsiooni levitamiseks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi viia erinevaid kampaaniaid ja infopäevi ning teha tihedat koostööd vallavalitsuse, valla haridusasutuste, ettevõtete, kolmanda sektori organisatsioonide ja valla elanikkonna vahel. 
 
Probleemiks on põhjavee suur rauasisaldus. Joogivee kvaliteedi parandamiseks on vajalik puurkaevudele rauaeraldusfiltrite paigaldamine. Väljavahetamist vajavad amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning reoveepuhastusseadmed. 
 
Korrastamist vajab prügimajandus. On olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt ning korraldatakse erinevaid prügikoristamise kampaaniaid.
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vald on puhta, mitmekesise ja kauni loodusega vald, kes väärtustab looduskeskkonda ja juhindub säästva arengu põhimõtetest.
  
Tegevussuunad:
- Vee- ja jäätmemajandus
- Keskkonnateadlikkus
- Keskkonnakaitse
- Heakord
  
5.6 Kultuurivaldkond
Punkt 5.6. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 
  
Mõniste on kultuurilembene vald. Rahvamajas tegutsevad mitmed ringid ja taidluskollektiivid. Rahvamaja vajab renoveerimist ja materiaaltehnilise baasi uuendamist. 
 
Mõniste Muuseum pakub ainulaadset võimalust saada osa kohaliku talukultuuri arengust läbi mitme sajandi. Muuseumis tegutsevad õpitoad. 
 
Mõniste valla kultuurikalendris on huvipakkuvaid üritusi kõigile sihtrühmadele. 
 
Mõniste valla raamatukogudest kujundatakse teabekeskused, kus oleks võimalik saada informatsiooni valla tegemiste, kohalike ürituste ja ettevõtmiste kohta ning kasutada internetti.
 
Mõniste valla kultuuripärandi aktiivne eksponeerimine ja pidev kohaliku kultuuri edasiarendamine võimaldavad tutvustada koduvalda Eestis ja väljaspool. 
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on ainulaadse kultuurilooga vald, kes hindab oma kultuuripärandi väärtust, toetab kohaliku rahvakultuuri arengut ja pakub huvilistele võimalust saada ehedaid kultuurielamusi.
  
Tegevussuunad:
- Kultuuripärandi säilitamine
- Kohaliku kultuuri edendamine
- Rahvamaja ja muuseumi arendamine
- Koostöö
- Tervislike eluviiside propageerimine läbi sportlike tegevuste.
  
5.7 Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
 
Elukeskkonna lahutamatuks osaks on kättesaadavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning turvatunne. Mõniste valla eesmärgiks on pakkuda oma elanikele kvaliteetseid ning kaasaegseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mis vastaksid abivajajate soovidele ja oleksid kergesti kättesaadavad. Sotsiaalvaldkonnas tehakse aktiivselt koostööd erinevate riiklike ametitega, Võru Maavalitsuse, välispartnerite ja mitmete kolmanda sektori organisatsioonidega.
 
Valla perearstipunktis töötab kompetentne ja vallaelanikke tundev personal. Perearstipunkti üheks arengusuunaks on täiendavate tervishoiuteenuste pakkumine (taastusravi, apteek).
 
Sotsiaalne kaitse, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja turvalisus on olulised elukeskkonna kvaliteedi kriteeriumid ning nende arendamisele pööratakse kasvavat tähelepanu.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on oma elanikest hooliv, tervislikke eluviise propageeriv ning turvalise elukeskkonnaga vald.
 
Tegevussuunad:
- Sotsiaalhoolekanne ja –teenused
- Tervishoid
- Turvalisus
 
5.8 Infrastruktuur ja tugiteenused
 
Mõniste valla täisväärtusliku arengu üheks nurgakiviks on korralik ja kaasaegne infrastruktuur. Tehnilistele nõuetele vastav infrastruktuur, korras teedevõrgustik ja transpordikorraldus loovad tingimused kõigi teiste eluvaldkondade normaalseks toimimiseks ja elukeskkonna parendamiseks. Mõniste valla eesmärgiks on tagada oma kogukonnale ja külalistele eluks vajalik tehniline infrastruktuur.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vallal on kaasaegne infrastruktuur ja valla kõigis eluvaldkondades kvaliteetsed tugiteenused, mis on elanikele kättesaadavad. 
 
Tegevussuunad:
- Valla teed 
- Transport
- Ehitustegevus ja elamumajandus

  

Joonis 13. Mõniste valla arengumudel

    

 

6. MÕNISTE VALLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2008-2010
  
Mõniste valla tegevuskava aastateks 2008-2010 koondab Mõniste valla tegevusvajadusi, mis aitavad saavutada valla strateegilisi eesmärke ja arenguvisiooni täitumist.
 
Mõniste valla tegevuskava koostamisel juhinduti arengukavandamise integreeritud lähenemisest, kus tegevuskava arengukava ühe olulise osana on seotud valla arenguvisiooni ning arengumudelis püstitatud pikemaajaliste strateegiliste eesmärkidega üheltpoolt ja valla eelarve kavandamise ning prognoosimise protsessiga teiselt poolt. 
 
Tegevuskavas on eraldi ära näidatud konkreetsed eesmärgid ja tegevused ning nende omavahelised seosed. Tegevuskavas on määratletud ka tegevuse teostamise eest vastutaja ja vallaeelarve välised finantseerimise allikad.
 
Tegevuskava on vallavalitsuse töövahend ja alus koostööks laiema avalikkusega sh valla kogukonnaga ühelt poolt ja aruandlus vallavolikogu ja valla elanike ees teiselt poolt. Tegevuskava täitmist koordineerib Mõniste Vallavalitsus ja tegevuskava kuulub Mõniste Vallavolikogu poolt läbivaatamisele paranduste ja täienduste tegemiseks vähemalt kord aastas. 
  


 

 

Tegevus

Maksumus

Ajavahemik

Finantseerimisallikas

Vastutaja/    teostaja

2008 - 2010

I

ETTEVÕTLUS JA INFRASTRUKTUUR

 

Strateegiline peaeesmärk: Mõniste on soodsa ettevõtluskeskkonnaga vald, kus on head tingimused investeerimiseks ja uutele ettevõtetele, ning kes väärtustab ettevõtlikke ja teotahtelisi inimesi.

1

Teede rekonstrueerimine vastavalt teehoolduskavale

600 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

2

Eeltingimuste loomine bensiinijaama rajamiseks

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

3

Ettevõtjate koolitamisvajaduse ja teemade väljaselgitamine küsitluse teel

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

4

Ura silla remont

2 450 000

2 008-2010

Piirkondade  konkurentsivõime tugevdam. väikeprojektide programm

Vallavalitsus

5

Vallasisese bussiliini vajaduse väljaselgitamine, vajadusel käima panemine - küsitlus läbi viia

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

6

Elektriliinide väljaehitamine

maksumus välja selgitamata

2008 -2010

 

Vallavalitsus

II

LOODUS- JA KULTUURITURISM

 

Strateegiline peaeesmärk: Mõniste on rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga ning looduskaunite paikadega vald, pakkudes mitmekülgseid võimalusi vaba aja sisustamiseks ja meeldejääva puhkuse veetmiseks.

1

Muuseumisse i-punkti loomine

25000

2008 -2010

Kohalike avalike teenuste arendamise meede.

Muuseum

2

Viitade vajaduse välja selgitamine ja paigaldamine

30 000

2 009-2010

Piirkondade  konkurentsivõime tugevdam. väikeprojektide programm

Vallavalitsus

3

Turismikaartide/voldikute väljatöötamine ja trükkimine

30 000

2 009-2010

Leader-programm, Kohaliku omaalgatuse programm

Vallavalitsus, noortekeskus

4

Valda tutvustavate kaartide paigaldus Vastse-Roosa ja Mõnistesse

40 000

2 008-2010

Piirkondade  konkurentsivõime tugevdam. väikeprojektide programm

Vallavalitsus

5

Valla kodulehe täiendamine

5000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

6

Toitlustusvõimaluste loomine turistidele vallas (kooli söökla ja rahvamaja kohviku kasutus suvel)

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus, Kool, Rahvamaja

7

Turismipakettide väljatöötamine koostöös ettevõtjate ja noortekeskusega

12 000

2 009-2010

Leader-programm

Vallavalitsus, noortekeskus

8

Turismitalude ja turismiga  tegelejate ümarlaud (seotud projektiga Hundiratas)

2 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

9

Eesti Lõunatipu looduse õpperaja täiendamine ja hooldamine

5000

2008 -2010

KIK, valla eelarve

Vallavalitsus

10

Kuutsipalu seiklusteraja täiendamine ja hooldamine

10 000

2008 -2010

Piirkondade  konkurentsivõime tugevdam. väikeprojektide programm, KOP

Vallavalitsus

11

Karisöödi parki telkimisvõimaluste loomine

töötasu

2008 -2010

Piirkondade  konkurentsivõime tugevdam. väikeprojektide programm, Keskkonnainvesteeringute Keskus

Vallavalitsus

12

Messidest osavõtt valla tutvustamise eesmärgil

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

III

HARIDUS, NOORSOOTÖÖ

 

Strateegiline peaeesmärk: Mõniste vald pakub oma õpilastele kvaliteetseid ja mitmekülgseid haridusvõimalusi väärtustades haridust ja haritust ning elukestva õppe põhimõtteid.

1

Koolimaja vana osa rekonstrueerimisprojekti koostamine

50 000

2 008

Kohalike avalike teenuste arendamise meede, valla eelarve

Vallavalitsus

2

Koolimaja vana osa rekonstrueerimine

maksumus välja selgitamata

2008 -2010

Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programm

Vallavalitsus

3

Staadioni rekonstrueerimine

596545

2008 -2009

Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programm, Kohalike avalike teenuste arendamise meede

Vallavalitsus

4

Võimla ehitamine

 

2008 -2010

Kohalike avalike teenuste arendamise meede

Vallavalitsus

5

Loodusainete klassi eriotstarbelise sisustuse soetamine

30000

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

6

Kodundus- ja kunstiklassi sisustamine

 

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

7

Logopeedi või eripedagoogi töölerakendamine

töötasu

2008 -2010

valla eelarve

Kool

8

Suunaõppe sisseviimise vajaduse välja selgitamine

25000

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

9

Osalemine rahvusvahelistes projektides (Koostöö arendamine Läti ja venemaa koolidega)

töötasu

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

10

Õueõppeklassi arendamine

10 000

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

11

Võru keele õppe jätkamine

töötasu

2008 -2010

Kooli eelarve, Kultuuriministeerium

Kool

12

Kooli olümpiamängude korraldamine

 

2008 -2010

Kooli eelarve

 

13

Kohaliku ajaloopärandi uurimine

10 000

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool,muuseum

14

Lastele rahvariiete muretsemine (8 komplekti)

50 000

2008 -2010

Kooli eelarve

Kool

15

Klaverite remontimine

maksumus välja selgitamata

2008 -2010

Valla eelarve, kultuurkapital

Kool, rahvamaja

16

Kodutütarde ja noorkotkaste tegevuse toetamine

75 700

2008 -2010

Kaitseliit, Valla eelarve

Kool

17

Rula- ja spordiplatsi rajamine Mõnistesse (küsitluse läbiviimine koha väljaselgitamiseks)

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

18

Optimaalne õpilastarnsport

280 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

19

Noortekeskuse tegevuse arendamine ja laiendamine

50 000

2008 -2010

Erinevad programmid ja fondid,Valla eelarve

Vallavalitsus, Mõniste Avatud Noortekeskus

20

Noorsootöötaja tööle võtmine

maksumus välja selgitamata

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

IV

JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ

 

Strateegiline peaeesmärk: Mõniste on arenev, teotahteline ja jätkusuutlik omavalitsus kes on avatud koostööle, järgib tasakaalustatud arengu põhimõtteid ja on orienteeritud inimesekesksusele.

1

Vallaametnike pädevuskoolitused

50 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

2

Valla elanike koolitamine e-teenuste kasutamiseks

töötasu

2009 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

3

Teiste seadusega nõutavate arenguliste dokumentide koostamine (sektorarengukavad, määrused, planeeringud jm)

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

4

Valla üldplaneeringu koostamine

160 000

2 008

Valla eelarve

Vallavalitsus

5

Külavanemate valimine

2000

2009 -2010

Leader-programm

Vallavalitsus

6

Külavanemate ümarlaua moodustamine ja töölerakendamine

1500

2008 -2009

Leader-programm

Vallavalitsus, külavanemad

7

Külavanematele koolituste korraldamine, koolitustel osalemise toetamine

10 000

2008 -2010

Leader-programm

Vallavalitsus

8

Külade arengukavade koostamine

4000

2008 -2010

Leader-programm, Kohaliku omaalgatuse programm

Vallavalitsus, külavanemad

9

Külapäevade korraldamise toetamine

10 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

10

Kooskäimiskohtade väljaselgitamine (ka laste mänguväljakud)

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus, külavanemad

11

Valla internetiseerimine Mõniste rmtk, Saru LT, Vastse-Roosa (vajalikud uued arvutid), Kuutsi, noortekeskus

10 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

12

Valla meenete tellimine (kruus, pastakas, seinataldrik/plaat)

5000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

13

Valda tutvustavate trükiste väljatöötamine ja tellimine

5000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

14

Valla infolehe väljaandmine vähemalt 1 x kuus

5000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

15

Valla mainekujunduse töörühma moodustamine ja töölerakendamine

15 000

2009 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

16

Rahva arvamuse uuring võimaliku valdade ühinemise kohta

maksumus välja selgitamata

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

17

Koostöö arendamine naaberomavalitsustega

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

18

Osalemine Võrumaa Omavalitsuste Liidu  ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu töös

125 000

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

19

Koostöö arendamine Kaavi vallaga Soomes

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

20

Koostöö arendamine Ape linnaga Lätis

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus

21

Koostöö arendamine Rogalandi maakonnaga Norras

töötasu

2008 -2010

Valla eelarve

Vallavalitsus