Vald pakub puuetega inimestele koduse hooldamise teenust, mida viimasel kahel aastal on kasutanud 2 inimest.
  
Tabel 25. Vallaeelarvest rahastatavad puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid vallas puuduvad.
 
Valla elanikud kasutavad järgmiste sotsiaalhoolekande asutuste teenuseid:
- Võrumaa Sotsiaaltöö Keskus,
- AS Lõuna-Eesti Haigla hooldusosakond ja erihooldusosakond,
- Hargla Hooldekodu,
- Rõuge Hooldekodu,
- Urvaste Eriinternaatkool,
- Vastseliina Sanatoorne Kool.
 
Koostöö sotsiaalvaldkonnas 
Sotsiaalkindlustusameti ja Tartu Pensioniametiga toimub koostöö erihoolduse ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekande korraldamisel. Töötute abistamiseks teeb vald koostööd Riikliku Tööhõiveametiga ja erinevate rehabilitatsiooniasutustega ning Võrumaa Sotsiaaltöökeskusega 
 
Koostöös teiste omavalitsustega viiakse ellu ühiseid projekte ning koos taanlastega on läbi viidud võrgustikutöö koolitus ja mitmeid seminare.
 
2.5.2 Tööhõive
 
Tööealiste inimeste arv vallas 01.01.2004.a. seisuga oli 615, neist mehi 346 ja naisi 269. Tööhõiveameti andmetel on 01.10.2004.a. seisuga Mõniste vallas 17 töötut. Nendest töötu abiraha saab 15 inimest. Abiraha ei saa 2 inimest. 
 
Enamus Mõniste valla töötajatest (67%) töötab koduvallas. Maakonnakeskuses Võrus töötab 10% töötajatest, mujal tõmbekeskustes (Antsla, Valga, Tartu) töötab 16% töötajatest ja liikuv töökoht on 7% töötajatest.
 
Joonis 9. Mõniste valla töötajate töökoha asukoht (%) 2000. aastal

Peamised tööpuudust põhjustavad faktorid on:
- vabade töökohtade puudumine,
- väga madalalt tasustatud töökohad,
- rasket füüsilist tööd nõudvate, ebamääraste töötingimustega töökohad erasektoris,
- õpitud abituse sündroomi ilmnemine,
- tööle asumisega satutakse “vaesuslõksu” – rahaliselt raskemasse seisu kui mitte töötades,
- sõltuvusainete kuritarvitamine,
- strukturaalne tööpuudus.
 
2.5.3 Tervishoid
 
Valda teenindab üks perearstipunkt ja hambaravikabinet, mis asuvad Mõniste külas. Perearstipunktis võtavad patsiente vastu perearst ja perearstiõde. Teostatakse esmaseid analüüse ja väikekirurgilisi operatsioone. Perearstiõde on ööpäevaringselt patsientidele kättesaadav ja infovahetus patsientide ja arsti vahel toimib hästi.
 
Probleeme esineb eriarstide vastuvõtule pääsemisega. Vallas eriarstide vastuvõtt puudub ja vastuvõtule tuleb sõita kas Võrru või Tartusse. Vallas puudub apteek.
 
2.5.4 Turvalisus
 
Turvalisuse tagamine vallas on politsei korraldada. Paraku on Mõniste vallal ühine konstaabel Varstu vallaga, mis välistab tema pidava kohaloleku ja järelvalve.
Turvalisuse tagamisel omavad tähtsust ka vallas tegutsevad Võrumaa Päästeteenistuse Mõniste tugikomando ja Valga Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piiripunkt.
 
Valdkonna peamiseks eesmärgiks on ennetus- ja teavitustöö tõhustamine. Oluline on koostöö arendamine kohaliku omavalitsuse, politsei, kaitseliidu ja päästeteenistuse vahel.
Organiseeritud naabrivalve vallas puudub.
 
2.5.5 Hinnangud valdkonna olukorrale
  

2.6 Kultuur, sport ja vaba aeg
 
2.6.1 Kultuur
 
Mõniste vallas tegutsevad kultuuriasutused on Mõniste Rahvamaja, Mõniste Muuseum, Mõniste ja Kuutsi Raamatukogu.
 
Mõniste Rahvamaja
Mõniste Rahvamaja ehitamist alustati 1932.a. Mõniste Haridusseltsi eestvedamisel. Maja valmis 1940.a. sügisel ja avati oktoobripühade ajal juba võimul oleva Nõukogude valitsuse poolt. 
 
Praegu tegutsevad rahvamajas naisrahvatantsurühm, naisansambel, segaansambel, aegajalt käib koos näitering. Eakate klubi "Mehkamaa memmed ja taadid", on tegutsenud 10 aastat ja loonud tihedad sõprussidemed mitmete sarnaste klubidega. Memmedel ja taatidel on oma rahvatantsurühm, naisansambel ja rahvamuusikaansambel. 
 
Rahvamajal on sõprussidemed Läti Vabariigi Ape linnas, Soome Vabariigi Kaavi vallas, Norra Kuningriigi Rogalandi maakonnas ja Venemaal Udmurtias. Suviti on käidud kontsertkavaga sõpradel külas Kaavis, Rogalandis ja Udmurtias. Ape taidlejatega on iga-aastased vastastikused külaskäigud. 2002.a.suvel toimusid Mõniste Sõprade Päevad, kuhu olid kutsutud kõik kauged tuttavad. Mõniste Sõprade Päevade raames korraldati lastelaager, kus osalesid eesti, läti ja udmurdi lapsed. 
 
Mõniste Muuseum
Mõniste vallas asub Mõniste Muuseum, mis on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal. Tegemist on koduloomuuseumiga, mis on vanim omataoline Eestis (asutatud 1948.a.). Muuseumi ekspositsiooni suund on Lõuna-Eesti talu 19. ja 20. sajandil. 
 
Muuseumi üldpind 8265 m2, mille juurde kuuluvad järgmised hooned:
- 19. saj. “tsaariaja” ehitised- rehielamu, ait, saun, püstkoda,
- 20. saj. alguse, ”eestiaja” ehitised – elumaja, ait, kuur, kelder,
- 20. saj. II poole ehitised – elumaja, kuur, küün, saun. 
 
Kogude suurus seisuga 01.01.2004.a. oli 11588 säilitusühikut ja neist oli teaduslikult kirjeldatud 11527 museaali ehk 99%. Muuseumis töötab 2 täistööajaga ja 2 osalise tööajaga töötajat.
Muuseumi külastatavus jääb 7000 ja 8000 külastaja vahele aastas. Muuseumis korraldatakse Muuseumis toimub rohkesti erinevaid üritusi ja koostöös kooliga on käivitatud õpitubade projekt Muuseumi tutvustab internetikodulehekülg aadressil http://www.hot.ee/monistem/.
 
Raamatukogud
Mõniste vallas asub kaks raamatukogu – Kuutsi Raamatukogu ja Mõniste Raamatukogu. Raamatukogudes on kokku lugejaid 2003. aasta seisuga 552 ja kogude maht on üle 21 000. Avalik internetipunkt on olemas mõlemas raamatukogus.
  
Kuutsi Raamatukogus on avarad ruumid ja head võimalused lugejate teenindamiseks. Mõniste Raamatukogu kasutada on üsna kitsad ruumid, kuid tulevikus on plaanis kooli ja lasteaia liitmisel viia Mõniste Raamatukogu üle senistesse lasteaia ruumidesse. 
  
Raamatukogud peavad muutuma avalikeks teabekeskusteks, kus on võimalused eneseharimiseks (nii raamatute, ajakirjade kui interneti kaudu), informatsiooni saamiseks ja vaba aja sisustamiseks.
  
Tabel 26. Mõniste valla raamatukogude andmed

Traditsioonilised kultuuriüritused
Mõniste vallas on väga mitmekesine kultuurikalender.
  
Tabel 27. Mõniste vallas toimuvad traditsioonilised kultuuriüritused

2.6.2 Sport
   
Punkt 2.6.2. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine”: 
 
Sportimisvõimalusi pakuvad Mõniste Kooli staadion ja jõusaal. Vabas õhus sportimiseks on olemas mitu matka- ja seiklusrada. Vallas puudub sisehall, kus oleks võimalik sportida aastaringselt.
 
Erinevaid spordiüritusi ei ole vallas palju ja enamus neist on seotud koolispordiga. 2004. aastal toimusid Mõniste Kooli esimesed suveolümpiamängud ning 2006. aastal esimesed taliolümpiamängud.
 
2.6.3 Muud kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalused
 
Kultuuriüritusi korraldatakse rahvamajas ja rahvamaja välislaval, muuseumis ja muuseumi õues, koolis, Mõniste pargis, Karisöödi pargis ja Metsavenna talus.
 
2.6.4 Mittetulunduslikud organisatsioonid Mõniste vallas
 
Mittetulundussektor on Mõniste vallas alles välja kujunemas. Loodud on mitu mittetulundusühingut ja üks seltsing. 
  
Tabel 28. Mittetulunduslikud organisatsioonid Mõniste vallas
Tabel 28. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 

2.7 Mõniste valla SWOT analüüs
Mõniste valla üldise olukorra hindamiseks kasutati SWOT-analüüsi meetodit. Ajurünnaku käigus on välja toodud Mõniste valla tugevad ja nõrgad küljed, valla võimaluste- ja ohuallikad. Valla tugevad ja nõrgad küljed, ohu- ja võimalusteallikad on järjestatud tähtsuse järjekorras. 

3. MÕNISTE VALLA ARENGUSUUNDUMUSED JA VALMISOLEK MUUTUSTEKS
  
3.1 Mõniste valla arengusuundumused
Punkt 3.1. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 
  
Rahvastik
- Mõniste valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud umbes 20 inimese võrra aastas. 2004. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mõniste vallas 1117 inimest.
- Üle 60% Mõniste valla elanikest elavad kolmes suuremas külas. Saru külas elab 2004.a. alguse seisuga 334, Mõniste külas 236 ja Kuutsi külas 112 inimest. Teistes külades jääb rahvaarv alla 50 inimese.
- Mõniste valla elanikkond on vähenev ja vananev. 
Juhtimine ja regionaalhaldus
- Mõniste valda juhib ja valla arengut suunab üheksaliikmeline vallavolikogu ja neljaliikmeline vallavalitsus.
- Vallavalitsuse poolt pakutavad avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad.
- Valda tutvustab kodulehekülg www.moniste.ee .
- Valla eelarve maht on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, ulatudes 2004.a. 8,5 miljoni kroonini.
- Viimaste aastatel on tehtud suured investeeringud haridusvaldkonda, valla teede remondiks ja reoveepuhastite renoveerimiseks.
- Vallavalitsus teeb tihedat koostööd naaberomavalitsustega (Varstu, Taheva), võtab aktiivselt osa Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegemistest.
- Mõniste vallal on vallavalitsuse tasemel koostöö- ja sõprussuhted Ape linnaga Läti Vabariigis, Kaavi vallaga Soome Vabariigis, Rogalandi maakonnaga Norra Kuningriigis ning Debjossõ rajooniga Vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigis.
- Külaliikumine Mõniste vallas on hoogustumas. Külaseltsid on olemas Tundu ja Tursa külas ning teisteski külades on tekkimas külaelu arendamise grupid. Lisaks edendab kohalikku külaelu Mõniste Maanaiste Selts.
- Maareform Mõniste vallas on lõppjärgus - 84% valla maadest on kantud maakatastrisse
  
Ettevõtlus
- Mõniste valla peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on liha- ja piimatootmine, puidutöötlemine ja turismindus. 01.01.2004.a. seisuga tegutseb vallas 10 osaühingut, 2 tulundusühingut ja 34 äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjat.
- Põllumajandusliku tootmise põhiharud on liha- ja piimatootmine ning teraviljakasvatus. Aktiivsemalt on hakatud tegelema lambakasvatuse, hobusekasvatuse, faasanikas-vatuse ja mesindusega.
- Puidutöötlemise ettevõtted tegelevad peamiselt saematerjali tootmise ja kuivatamise ning liimpuidu, kaubaaluste ja kaminapuude valmistamisega.
- Turismisektori arenguks pakub hulgaliselt võimalusi valla mitmekesine looduskeskkond. Loodusturismi arendamiseks on märgistatud mitmed matka-, seiklus- ja õpperajad. 
- Vallas on mitmeid turismiettevõtjaid, kes tegelevad seminari-, loodus-, seiklus- ja jahiturismiga. Paraku on nende omavaheline koostöö nõrk. Olukorda aitaks parandada i-punkti loomine valda ja koordineeritud koostöö erinevate ettevõtjate ja ühingute vahel eesmärgiga töötada välja ühine turismistrateegia.
- Vallas on viis kauplust, puudub korralik toitlustus- ja majutusasutus.
Suureks probleemiks on kütusetankla puudumine.
- Tööpuudus on vallas väga kõrge. 
- Peamised tööpuudust põhjustavad faktorid on vabade töökohtade puudumine, väga madalalt tasustatud töökohad, õpitud abituse sündroom (toetustest elamine on kasulikum kui töölkäimine) ja sõltuvusainete kuritarvitamine.
- Mõniste valla töötajatest töötab 2/3 koduvallas.
Peamisteks pendelrände sihtkohtadeks on lähimad tõmbekeskused Võru ja Valga.
  
Tehniline infrastruktuur
- Valla teedevõrgustik tagab ühenduse vallasiseselt ja lähimate linnadega.
- Valda läbib päevas kokku 11 bussiliini. 
- Mõniste valla külad on varustatud elektrienergiaga. Valla territooriumil on 46 alajaama, mis tagavad rahuldava elektrienergia kättesaadavuse. 
- Tänavavalgustus valla suuremates külades Mõnistes ja Sarus vajab kaasajastamist.
- Vald on kaetud telefoni- ja mobiilsidega. 
- Internetiühenduste arv kasvab pidevalt ning tulevikus peab internet jõudma iga koduni. 
  
Heakord, looduskeskkond ja keskkonnakaitse
- Mõniste vald on mitmekülgse loodusega, kus suured metsamassiivid vahelduvad jõgede, järvede, soode, luhtade ja niitudega, olles elu- ja kasvupaigaks märkimis-väärsele hulgale linnu-, looma- ja taimeliikidele.
- Mõniste valla territooriumil asuvad mitmed erineva kaitseotstarbega alad. Neist tuntumad on Karula Rahvuspark, mis hõlmab valla põhjaosa, Peetri jõe maastikukaitseala ning Mustjõe luha linnuala.
- Üle poole (57%) valla territooriumist on kaetud metsaga. Suured metsamassiivid on valla põhja- ja lõunaosas. Metsi haldavad Taheva, Antsla ja Roosa metskonnad ning eraomanikud. 
- Keskkonnateadlikkus ja suhtumine loodusesse on viimastel aastatel paranenud. Selleks on andnud tõuke mitmed heakorrakampaaniad (Tee Puhtaks) ja infopäevad koolis.
- Joogivee rauasisalduse vähendamiseks on tarvis puurkaevudele paigaldada rauaeraldusfiltrid.
- 2003. ja 2004 aastal tehti investeering Saru reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.
- Valla vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Mõniste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava valmib 2004. aasta lõpuks. 
- Keskkonnale ohuks olnud Mõniste prügila on suletud. Valla puudub ühtne prügiveokorraldus. 
- Vallas asub ohtlike jäätmete kogumise punkt ning on läbi viidud mitmeid jäätmete kogumise kampaaniaid.
  
Haridus ja noorsootöö
- Vallas on võimalik omandada heal tasemel alus- ja põhiharidust. Töötab lasteaed-põhikool.
- Mõniste Lasteaed asub korterelamus selleks kohandatud ruumides. Kavas on lasteaia üleviimine Mõniste Kooli ruumidesse. 
- Mõniste Kooli hoone vana osa on ehitatud 19. sajandi lõpus ja on osaliselt renoveeritud. Kooli juurdeehitus valmis 2000. aastal ja on ehitatud kõiki kaasaja nõudeid järgides, mis tagab õpilastele ja õpetajatele head õppimis- ja töötingimused.
- Koolil puudub võimla.
- Mõniste Koolis töötab viisteist pedagoogi, neist kolmteist põhikooli ja kaks lasteaia osas. Seitsmel õpetajal on pedagoogiline kõrgharidus ja kaheksal kesk-eriharidus, neist kaks omandavad kõrgharidust kaugõppes.
- Õpiraskustega lastega tegelevad Mõniste Koolis vastava väljaõppe saanud pedagoogid. Õpiraskustega laste paremaks integreerimiseks on loodud parandusõpperühmad, rakendatakse tugiõpet.
- Mõniste Kooli õpilaste arv on viimastel aastatel vähenenud, olles 2004/2005 õppeaasta alguses 121. Samas näitab prognoos õpilaste arvu kasvu alates 2007. aastast.
- 2004/2005 õppeaasta alguses õppis valla lastest teiste omavalitsuste koolides 55 õpilast.
- Mõniste Koolil on pikaajalised sidemed Ape kooliga Lätis ja Kaavi valla kooliga Soomes. Toimuvad vastastikused külaskäigud ja korraldatakse ühisüritusi.
- Kooli juures on head võimalused huvihariduseks. Tegutseb mitu erinevat huviringi ja laste osavõtt on aktiivne.
- Täiend- ja ümberõppeks võimalused kohapeal puuduvad. Põhjus on valla vahendite nappuses ja potentsiaalse sihtrühma passiivses suhtumises. 
- Laste ja noorte vaba aja sihipäraseks kasutamiseks on Mõniste külas noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on vaja laiendada teistesse küladesse luues noortetoad.

  
Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
Sotsiaalhoolekanne
- Sotsiaalvaldkonna korraldamiseks on moodustatud vallavolikogu juurde sotsiaalkomisjon ning vallas töötab sotsiaaltöö spetsialist. 
- Sotsiaalvaldkonnas tehakse aktiivset koostööd Sotsiaalkindlustusameti, Töö-hõiveameti, Tartu Pensioniameti, Võrumaa Sotsiaaltöö Keskuse ja Võru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga. Ühisprojekte on läbi viidud ka partneritega Taanist. Tihe koostöö on mittetulundussektoriga, kirikute ning kogudustega.
- Vallaelanikud kasutavad vallast väljaspool asuvate sotsiaalhoolekande asutuste teenuseid.
- Mõniste vald maksab oma elanikele sünnitoetust, matusetoetust, koolilõputoetust, koolitoidutoetust ja ravimitoetust. Viimase nelja aasta jooksul on vallaeelarvest makstavate toetuste summa suurenenud enam kui kaks korda. 
- Vallas on 17 sotsiaaleluruumi ning nendes elab 7 inimest. Sotsiaaleluruumides on vaja teostada ulatuslikke remonttöid.
- Vallas elavate puuetega inimeste arv on viimastel aastatel järsult kasvanud, olles 2004. aasta alguses 267. 
Elanike tervis
- Valda teenindab üks perearstipunkt Mõniste külas, kus patsiente võtavad vastu perearst ja perearstiõde. Kohapeal tehakse esmaseid analüüse ja väikekirurgilisi operatsioone ning toimub suunamine eriarsti vastuvõtule.
- Perearst ei ela vallas, kuid perearstikeskuses töötab kompetentne ja kohalikke elanikke hästi tundev perearstiõde, kes on vajadusel patsientidele kättesaadav ööpäevaringselt.
- Töötab hambaravikabinet. 
- Tulevikus planeeritakse perearstikeskuse juurde taastusravikabineti ning apteegi rajamist, mille järele on suur vajadus.
- Vallaelanike tervishoiualane teadlikkus on üldiselt madal. Süveneb stress ja alkoholism. 
Vajalik on tervislike eluviiside propageerimine.
Turvalisus
- Korda tagab konstaabel, kes võtab vastu kodanikke ainult ühel päeval nädalas. Konstaabel ei ela vallas ja tema teeninduspiirkonda kuulub ka Varstu vald.
- Turvalisust suurendab piirivalve ja päästeteenistuse kohalolek.
  
Kultuur ja sport 
Kultuur
- Mõniste valla kultuurielu on mitmekülgne. Peamised kultuurisündmused toimuvad rahvamajas, muuseumis ja koolimajas. Vabaõhuüritusi korraldatakse Karisöödi pargis, Mõniste pargis, rahvamaja välilaval ja Metsavenna talus. 
- Viimastel aastatel on paranenud koostöö valla erinevate kultuuriasutuste, vallaelanike, seltside ja vallavalitsuse vahel. 
- Vallas tegutseb segakoor, memmede-taatide rahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm, 2 vokaal-instrumentaalansamblit, naisansambel ja rahvamuusikaansambel. Samuti tegeleb aktiivselt kultuurielu edendamisega Mõniste Maanaiste Selts.
- Mõniste Muuseumis on ainulaadne talurahvakultuuri kajastav püsiväljapanek. Eksponeeritud on talurahva elu 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Tulevikus on kavas muuseumi kollektsiooni täiendamine ja edasiarendamine.
- Mõniste vallas on kaks raamatukogu, mille teenust kasutavad pooled valla elanikud. Kuutsi Raamatukogu asub Mõniste Kooli avarates ruumides. 2005. aasta sügisest on ka Mõniste Raamatukogul avarad ruumid Mõniste külas endistes lasteaia ruumides.
- Raamatukogudes on olemas avalikud internetipunktid. Eesmärgiks on kujundada raamatukogud avalikeks teabekeskusteks.
Sport
- Spordiga saab tegelda Mõniste Kooli staadionil ja jõusaalis. Probleemiks on võimla puudumine.
- Kooli eestvedamisel on hakatud propageerima sportlikke eluviise. 2004. aastal toimusid esimesed kooli olümpiamängud ja 2006. aastal esimesed kooli taliolümpiamängud.
- Spordi propageerimisel tuleb ära kasutada loodust, mis oma vahelduva reljeefiga loob suurepärased võimalused erinevate tervisespordiradade väljaarendamiseks.
- Traditsiooniliste ülevallaliste spordipäevade (vastlapäev ning suvine perespordipäev) korraldamine on soikunud. Vajalik on nende taastamine tervislike eluviiside propageerimiseks.
  
3.2 Eluvaldkondade valmisolek muutusteks ning valla konkurentsi- ja koostöövõime
  
Iga omavalitsuse edukus sõltub suuresti tema konkurentsi- ja koostöövõimest, mis on tihedalt seotud erinevate eluvaldkondade suutlikkusega kohaneda uutes situatsioonides. Et paremini mõista Mõniste valla positsiooni maakondlikul ja Lõuna-Eesti tasandil, anti koostamise koostamise käigus hinnang valla erinevate eluvaldkondade ning konkurentsi- ja koostöövõime kohta.
  
Joonisel 11 on välja toodud erinevate eluvaldkondade praegune olukord, mis peegeldab muutuste vajalikkust antud valdkondades. Enim tööd ja muutusi nõuavad spordi, keskkonnakaitse, huvihariduse ja noorsootöö ning eelkõige ettevõtluse valdkond. Joonis annab ülevaate, millistesse valdkondadesse tuleb investeerida.
  
Joonis 10. Hinnangud Mõniste valla eluvaldkondadele

Konkurentsivõime alusteks on korraliku infrastruktuuri, kvaliteetse tööjõu, teadmiste ja tehnoloogiate ning toimiva valdkondliku koostöö olemasolu. Jooniselt 12 nähtub, et Mõniste vallas on nendest neljast komponendist parimas seisus valdkondlik koostöö.
 
Joonis 11. Hinnangud Mõniste valla konkurentsivõime ja koostöö näitajatele

Eelkõige tuleb vahendeid suunata neisse valdkondadesse, mis oluliselt parandavad elukvaliteeti. Nendeks valdkondadeks on infrastruktuur, turism, puhkemajandus ning haridus. 
  

 
4. VISIOON “MÕNISTE VALD 2012”
 
Mõniste on inimesekeskne, ettevõtlusele ja turismile orienteeritud, haridust, kultuuri ja sporti soosiv vald Eesti lõunatipus. Kaunis loodus, turvalisus, säästva ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest juhindumine tagavad meeldiva elukeskkonna ja positiivsed emotsioonid.
 
Mõniste valla arenguvisioon loob tulevikupildi vallast, kus on hea elada, õppida ja töötada ning kuhu külalised tahavad alati tagasi tulla. 
 
Eesmärkideni jõutakse ettevõtluse, puhkemajanduse ning hariduse sihipärase arendamisega. Selleks on vaja teha koostööd kohalikul tasandil ja välispartneritega ning otsida võimalusi investeeringute toomiseks valda.
 
Vallavalitsusel on arenguvisiooni realiseerimisel kandev roll. Vallavalitsuse ülesandeks on luua arenguks soodsad tingimused läbi infrastruktuuri arendamise, sotsiaalsfääri väljakujundamise ning juhtimise ja planeerimise.
 
 
5. ARENGUMUDEL
 
Mõniste valla arengus on kesksel kohal inimene ja kogukonna heaolu. Kvaliteetse elukeskkonna tagamisel on oluline roll tasakaalustatud ja jätkusuutlikul arengul. Mõniste vallal on oma edukomponendid, mille arendamine annab tõuke ka teiste valdkondade arenguks. Nendeks on: arenev ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond; mitmekülgsed hariduse-, kultuuri ja spordivõimalused; mitmekesised puhkamise ja vaba aja veetmise võimalused. Edukomponentide areng, tugev infrastruktuur, sotsiaalne kaitse ja turvalisus ning säästva arengu põhimõtete järgimine loovad eelduse valla elukeskkonna kvalitatiivseks hüppeks.
  
Joonis 12. Mõniste valla arengumudeli ja visiooni seostatus

Mõniste valla arengumudel määratleb valla võtmevaldkonnad, püstitab nende raames strateegilised eesmärgid ning toob välja eelisarendatavad tegevussuunad, mida sihipäraselt arendades on võimalik saavutada valla arenguvisioon.
 
Lähtudes Mõniste valla olukorrast, olemasolevatest ressurssidest, arengutrendide analüüsist ja visioonist, kujunevad välja Mõniste valla arengu võtmevaldkonnad:
 
5.1 Ettevõtlus
 
Aktiivne ja mitmekesine ettevõtlus on omavalitsuse arengu võtmeks. Mõniste vald väärtustab ettevõtlikke inimesi. Valla peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on liha- ja piimatootmine, teraviljakasvatus ning puidutöötlemine. 
  
Mõniste vald peab pöörama oma tähelepanu ettevõtlusinitsiatiivi igakülgsele toetamisele ja looma soodsad tingimused uute ettevõtete ja investeeringute tulekuks valda infrastruktuuride väljaarendamise näol. Oluline roll selles protsessis on koostööl ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.
  
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on soodsa ettevõtluskeskkonnaga vald, kus on olemas head tingimused investeerimiseks ja uutele ettevõtetele ning kes väärtustab ettevõtlikke ja teotahtelisi inimesi
 
Tegevussuunad:
- Ettevõtluse infrastruktuur
- Teenindus
- Põllumajandus
- Tööstus
- Koostöö
- Tööturupoliitika
 
5.2 Loodus- ja kultuuriturism ning puhkemajandus
 
Mõniste valla rikkuseks on ajaloo- ja kultuuripärand ning loodus. Need kolme komponenti võimaldavad tutvustada Mõniste valda kui atraktiivset ja huvitavat turismisihtkohta Eestimaa lõunatipus. Vajalik on välja töötada Mõniste valla ühtne turundusstrateegia ning aktiivsemalt kasutada valla tutvustamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.
 
Vallas tuleb korrastada vaatamisväärsed objektid, lõpule viia valla turismiobjektide viidastamine ning paigutada peamistele sissesõiduteedele valla kaardid. Välja tuleb arendada valla turismiinfrastruktuur ning soodustada teenindussektori (eriti majutus- ja toitlustuskohtade) teket. 
 
Valla mitmekesine loodus pakub häid võimalusi loodus-, matka- ja seiklusturismi teenuste osutamiseks. 
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga ning looduskaunite paikadega vald, pakkudes mitmekülgseid võimalusi vaba aja sisustamiseks ja meeldejääva puhkuse veetmiseks.
 
Tegevussuunad:
- Turismi infrastruktuur
- Asukohamarketing
- Loodus- ja kultuuriväärtuste eksponeerimine
- Puhkemajanduse väljaarendamine
- Koostöö
 
5.3 Haridus
 
Vallas on lasteaed ja põhikool. Konkurentsivõimeline ja kvaliteetne põhiharidus annab Mõniste valla noortele võimaluse edasiõppimiseks gümnaasiumites ja kõrgkoolides. 
 
Huviharidus ja noorsootöö nõuab senisest suuremat tähelepanu. Ringide tegevus, noortekeskuse väljaarendamine, noorte suurem kaasatus erinevatesse projektidesse ning noorte initsiatiivi toetamine annavad noortele enesekindlust ja õpetavad neid elus paremini hakkama saama. Valla eesmärgiks on väärtustada elanike elukestvat õpet ning soodustada täiend- ja ümberõpet. 
  
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vald pakub kvaliteetseid ja mitmekülgseid õppimisvõimalusi, väärtustades haridust ja haritust ning elukestva õppe põhimõtteid.

 
Tegevussuunad:
- Alus- ja üldharidus
- Huviharidus
- Täiend- ja ümberõpe
- Noorsootöö
 
5.4 Juhtimine ja koostöö
 
Mõniste vald on jätkusuutlik ja teotahteline omavalitsus, kes juhindub inimesekesksusest. Vald pakub oma kogukonnale kvaliteetseid avalikke teenuseid, mis on kergesti kättesaadavad ja tarbijasõbralikud. 
 
Valla tutvustamiseks, vallaelanikega suhtlemiseks ja informatsiooni avalikustamiseks on interneti kodulehekülg, mida pidevalt täiendatakse. Mõniste vald peab vajalikuks kinnistada elanikes oma valla tunnet, mis on mainekujunduse üks oluline osa. Valla meenete, suveniiride ja sümboolika ulatuslikum kasutamine võimaldab paremini valda tutvustada. 
 
Külaliikumise hoogustumine loob täiendavaid võimalusi eri piirkondade jätkusuutlikuks arenguks. 
 
Mõniste vald on aktiivne ja koostööaldis partner. Võetakse osa Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevusest. Arengule tuleb kasuks tihe koostöö naaberomavalitsustega. Vallal on koostöösidemed mitmete välispartneritega Lätis, Soomes, Norras ja Venemaal, kellega koos otsitakse võimalusi ühisprojektideks ja arendustegevuseks.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on arenev, teotahteline ja jätkusuutlik omavalitsus, kes on avatud koostööle, järgib tasakaalustatud arengu põhimõtteid ja on orienteeritud inimesekesksusele.
 
Tegevussuunad:
- Valla juhtimine ja avalikud teenused
- Valla mainekujundus
- Külaliikumine
- Koostöö avalikus sektoris
- Koostöö era- ja kolmanda sektoriga
 
5.5 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse
 
Mõniste vald on väga vaheldusrikka looduskeskkonnaga. Valla territooriumil paiknevad mitmed loodus- ja maastikukaitsealad. Liigirikas taime- ja loomakooslus pakub uurimisvõimalusi loodushuvilistele. Valla mitmekesine maastik jõgede, järvede, soode ja küngastega sobib suurepäraselt matkamiseks ja puhkamiseks.
 
On oluline, et vallast jääks külalistele meeldiv mulje ja siin oleks hea elada. Vaja on pöörata tähelepanu valla üldisele heakorrale. Keskkonna-alase informatsiooni levitamiseks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi viia erinevaid kampaaniaid ja infopäevi ning teha tihedat koostööd vallavalitsuse, valla haridusasutuste, ettevõtete, kolmanda sektori organisatsioonide ja valla elanikkonna vahel. 
 
Probleemiks on põhjavee suur rauasisaldus. Joogivee kvaliteedi parandamiseks on vajalik puurkaevudele rauaeraldusfiltrite paigaldamine. Väljavahetamist vajavad amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning reoveepuhastusseadmed. 
 
Korrastamist vajab prügimajandus. On olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt ning korraldatakse erinevaid prügikoristamise kampaaniaid.
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vald on puhta, mitmekesise ja kauni loodusega vald, kes väärtustab looduskeskkonda ja juhindub säästva arengu põhimõtetest.
  
Tegevussuunad:
- Vee- ja jäätmemajandus
- Keskkonnateadlikkus
- Keskkonnakaitse
- Heakord
  
5.6 Kultuurivaldkond
Punkt 5.6. muudetud Mõniste Vallavolikogu 27. detsembri 2006 määrusega nr 1-1.5/20 “Mõniste valla arengukava 2005-2012 ja tegevuskava 2005-2008 muutmine.” 
  
Mõniste on kultuurilembene vald. Rahvamajas tegutsevad mitmed ringid ja taidluskollektiivid. Rahvamaja vajab renoveerimist ja materiaaltehnilise baasi uuendamist. 
 
Mõniste Muuseum pakub ainulaadset võimalust saada osa kohaliku talukultuuri arengust läbi mitme sajandi. Muuseumis tegutsevad õpitoad. 
 
Mõniste valla kultuurikalendris on huvipakkuvaid üritusi kõigile sihtrühmadele. 
 
Mõniste valla raamatukogudest kujundatakse teabekeskused, kus oleks võimalik saada informatsiooni valla tegemiste, kohalike ürituste ja ettevõtmiste kohta ning kasutada internetti.
 
Mõniste valla kultuuripärandi aktiivne eksponeerimine ja pidev kohaliku kultuuri edasiarendamine võimaldavad tutvustada koduvalda Eestis ja väljaspool. 
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on ainulaadse kultuurilooga vald, kes hindab oma kultuuripärandi väärtust, toetab kohaliku rahvakultuuri arengut ja pakub huvilistele võimalust saada ehedaid kultuurielamusi.
  
Tegevussuunad:
- Kultuuripärandi säilitamine
- Kohaliku kultuuri edendamine
- Rahvamaja ja muuseumi arendamine
- Koostöö
- Tervislike eluviiside propageerimine läbi sportlike tegevuste.
  
5.7 Sotsiaalhoolekanne, elanike tervis ja turvalisus
 
Elukeskkonna lahutamatuks osaks on kättesaadavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning turvatunne. Mõniste valla eesmärgiks on pakkuda oma elanikele kvaliteetseid ning kaasaegseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mis vastaksid abivajajate soovidele ja oleksid kergesti kättesaadavad. Sotsiaalvaldkonnas tehakse aktiivselt koostööd erinevate riiklike ametitega, Võru Maavalitsuse, välispartnerite ja mitmete kolmanda sektori organisatsioonidega.
 
Valla perearstipunktis töötab kompetentne ja vallaelanikke tundev personal. Perearstipunkti üheks arengusuunaks on täiendavate tervishoiuteenuste pakkumine (taastusravi, apteek).
 
Sotsiaalne kaitse, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja turvalisus on olulised elukeskkonna kvaliteedi kriteeriumid ning nende arendamisele pööratakse kasvavat tähelepanu.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste on oma elanikest hooliv, tervislikke eluviise propageeriv ning turvalise elukeskkonnaga vald.
 
Tegevussuunad:
- Sotsiaalhoolekanne ja –teenused
- Tervishoid
- Turvalisus
 
5.8 Infrastruktuur ja tugiteenused
 
Mõniste valla täisväärtusliku arengu üheks nurgakiviks on korralik ja kaasaegne infrastruktuur. Tehnilistele nõuetele vastav infrastruktuur, korras teedevõrgustik ja transpordikorraldus loovad tingimused kõigi teiste eluvaldkondade normaalseks toimimiseks ja elukeskkonna parendamiseks. Mõniste valla eesmärgiks on tagada oma kogukonnale ja külalistele eluks vajalik tehniline infrastruktuur.
 
Strateegiline peaeesmärk:
Mõniste vallal on kaasaegne infrastruktuur ja valla kõigis eluvaldkondades kvaliteetsed tugiteenused, mis on elanikele kättesaadavad. 
 
Tegevussuunad:
- Valla teed 
- Transport
- Ehitustegevus ja elamumajandus

Joonis 13. Mõniste valla arengumudel